Kohalik omavalitsus pidi alates 1. jaanuarist korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise. See tähendab, et igal inimesel peab olema võimalik tekstiilijäätmeid ära anda oma kohaliku omavalitsuse piires. Milliseid esemeid viia tekstiilijäätmete kogumispunkti, mida tuleb tähele panna ja mis neist jäätmetest edasi saab?  

Esmalt teeme selgeks, et tekstiili all peame silmas nii riideid, jalanõusid kui ka tekstiile, mis pärinevad kodumajapidamistest, näiteks tekid, padjad, rätikud, kardinad jne. 

Mida teha tekstiilijäätmetega?

Kui riided, jalanõud või muud tekstiilid ei ole enam kasutuskõlblikud, tuleb need viia tekstiilijäätmete kogumiskohta. Selleks võib olla näiteks jäätmejaam, avalik konteiner või kogumisring. Konkreetsete tekstiilijäätmete kogumiskohtade osas saab kõige täpsema info oma kohalikust omavalitsusest.  

Hallitanud, kopitanud või koitanud tekstiilijäätmed viska segaolmejäätmete konteinerisse. Hügieenilistel põhjustel pane segaolmejäätmete konteinerisse ka aluspesu, sukkpüksid ja sokid.  

Kasutuskõlblik tekstiil

Kui sul on kodus terved ja puhtad riided või jalanõud, mida endal enam vaja ei lähe, vii need lähimasse riidekonteinerisse või kasutatud rõivaste poodides asuvatesse kogumiskastidesse. Ka paljudes kaubanduskeskustes on kogumiskastid kasutatud riietele. Mõnikord korraldatakse kasutatud esemetele kogumisringe. Jälgi ainult, mida konteinerisse panna tohib.  

Parim, mida siiski teha, on igal võimalusel vältida tekstiilide jäätmeks muutumist. Kui tekstiile tõesti enam kanda või kasutada ei saa - näiteks on särk muutunud auklikuks või püksid siit-sealt kulunud - võib neid pakkuda ka näiteks kaltsuvaipade kudujatele või muudele käsitööseltsidele. Samuti on võimalik rätikuid, kodutekstiili, patju ja tekke annetada loomade varjupaikadele, kes neid hea meelega veel viimast korda kasutavad.   

Tööstuses tekkinud tekstiilijäätmed

Kohalik omavalitsus ei pea korraldama tekstiilitootmises tekkinud tekstiilijäätmete vastuvõttu. Tootmisettevõte peab tekkinud jäätmed liigiti koguma ning andma need üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 

Miks on tarvis tekstiili eraldi koguda ja mis sellest edasi saab?

Selle asemel, et  tekstiilijäätmed satuksid prügimäele või põletusse, saab osa neist ümber töödelda ning valmistada uusi tooteid. Nii hoiame kokku loodusressursse ja vähendame jäätmeteket. Eestis on ka varsti tekkimas tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimekus (Eesti teeb maailmas revolutsiooni: kõik tekstiilijäätmed lähevad peagi taaskasutusse - EIS), seega liigume sammhaaval selles suunas, et tekstiilijäätmetest sünniks uut väärtust. 

Euroopa Liidul on ka plaan kehtestada tekstiilidele tootjavastutus. Selle peamine eesmärk on panna tootjad vastutama tekstiilitoodete kogu olelusringi eest, mis hõlmab ka kasutatud tekstiilide nõuetekohast käitlemist. Seejuures peavad tootjad edaspidi rahastama tootjavastutuse alla kuuluvate tekstiilitoodete kogumist, korduskasutust, ümbertöötlemist ja kõrvaldamist. Hetkel toimuvad EL tasandil läbirääkimised ning loodetavasti jõutakse tulemuseni selle aasta esimeses pooles. Siis selgub ka tootjavastutuse rakendamise tähtaeg. 

Kliimaministeerium