3. oktoobril tähistab Otepää Gümnaasium Eesti vanima eestikeelse maagümnaasiumina oma 115. sünnipäeva. See oli Vene impeeriumis väga erakordne, et nii väikeses kohas nagu Otepää suudeti juba 1907. aastal avada eestikeelne progümnaasium. Eestvedaja oli kooliseltsi juht Gustav Wulff, temaga koos rajasid selle kooli ka teised kohalikud aktiivsed inimesed ning lapsevanemad, kes oma lapsed uude kõrgemasse kooli tõid, kuigi koolis oli õppemaks ning enne 1909. aastat puudus koolimaja. Rendipindadel 42 õpilasega alustanud kool on näinud erinevaid riigivõime, Eesti riigi sündi ja okupeerimist, tegutsenud 1930. aastatel isegi õigusteta gümnaasiumina, ühendatud 1944. aastal algkooliga, kandnud mitukümmend aastat Otepää Keskkooli nime ning olnud viimased 25 aastat taas gümnaasium.

Meie koolil on väärikas minevik, siin on õppinud palju tublisid õpilasi ning jaganud teadmisi palju silmapaistvaid õpetajaid. Lisaks õppimisele on tegeletud muusika, koorilaulu, rahvatantsu, spordi, näitemängu, kodu-uurimise ja palju muuga. Koolimaja on aja jooksul laienenud ning õppetingimused on kogu aeg paranenud: peamaja sai sel aastal 61-aastaseks, algklasside korpus avati 2000. aastal ning spordihoones algas 19. õppeaasta.

Viimased õppeaastad on olnud erilised kõigile koolidele. Kogu koolipere on korduvalt pidanud toime tulema piirangute ja distantsõppega, mis on ehk ka koolikaaslaste ja koolimaja väärtust rohkem esile toonud. Minevikust on mõndagi kaasa võtta ja õppida, seda enam, et kooliharidust hakati Otepää kandis talurahvale esmakordselt andma juba 1686. aastal. Me ei saa minevikku unustada, kuid oleks väga hea, kui hindaksime ka seda, mis meil on praegu olemas. Varsti on seegi ajalugu.

Heivi Truu, Otepää Gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja