Otepää Gümnaasiumi vilistlane esitles monograafiat
Eestikeelse ülikooli 100. juubeli künnisel, 5. septembril 2019 esitleti TÜ Ajaloomuuseumi valges saalis väga mahukat, üle 3 kg kaaluvat ja 1072-leheküljelist monograafiat „Georges Frédérik Parrot. Tartu keiserliku ülikooli esimene rektor" .
Füüsiku haridusega Parrot (5.VII 1767-Montbeliard, Württenbergi hertsogiriik - 20.VII 1952 Helsingi) asus Liivimaale, hiljem Tartusse elama 18. saj. lõpus. Temast kujunes oluline isik Tartus ülikooli (taas) avamisel ning temast sai Tartu keiserliku ülikooli esimene rektor. Raamatu suurmehest koostas Otepää Gümnaasiumi vilistlane, filosoofiadoktor, kunstiajaloolane Epi Tohvri. Tohvri töötab Tallinna Tehnikaülikoolis(Taltechis) dotsendina, arhitektuuriajaloo õppejõuna.
Elegantses öösinises köites mahuka teose kirjastas Tartu Ülikooli Kirjastus. Raamatu retsensent-toimetaja on ajaloolane Tõnu Tannberg, keeletoimetaja Leelo Jago, kujundas Kairi Kullasepp, Parroti prantsuskeelsed kirjad tõlkis Marge Käsper.
Põhjalikult Parrot' elulugu ja tööd kajastava raamatu koostamiseks kulus Epi Tohvril kolm aastat. Ta hankis rohekesti seni avaldamata materjale Parrot' elust ja tööst Parrot' kodulinna ajalooarhiivist, uuris suurmehe isiklikku arhiivi Riias ja ajaloolisi materjale Peterburi Teaduste Akadeemia arhiivis jm. Valminud raamat kajastab Parrot' mitte ainult kui teadlast ja rektorit, Tartu ülikooli kujundajat, (maa)rahvale hariduse andmise eesseisjat, koolivõrkude laiendajat ja Liivimaal pärisorjuse kaotamist toetajat, Peterburi observatooriumi rajajat ning Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemikut, vaid esile on ka toodud uue vaatenurga alt tema ühiskondlik positsioon Venemaa impeeriumis.
Raamatus on rohkesti ajaloolisi fotosid, dokumente, arvukalt on avaldatud lõike Parrot' prantsuskeelsest kirjavahetusest tsaaridega ja oma kaasaegsetega. Kirjad on tõlgitud eesti keelde.
Teose esitlusel luges nii prantsuse kui eesti keeles katkendeid nimitegelase kirjadest TÜ prantsuse keele ja kultuuri lektor, Parrotiks kehastunud Vincent Dautancourt.
Ajastu muusikat esitas vahepaladena Otepäält pärit Priit Peterson, kes õpib Elleri Muusikakoolis klassikalist kitarrimängu.
Malle Elvet
Fotol: Epi Tohvri, foto: Malle Elvet