Terviseameti andmetel on 2024. aasta seisuga laste vaktsineerimine Eestis enamiku kalendervaktsiinide lõikes aasta varasemaga võrreldes protsendi-paari võrra kasvanud. Valgamaal on 8-aastaste seas hõlmatus 67%, mis jääb oluliselt alla WHO soovitatud 95% ja Eesti keskmise 78%. Lapsevanemad peaksid koolialguse eel laste vaktsineerimise seisu koos perearstiga üle vaatama ja hoolitsema, et nõusolekud koolis vaktsineerimiseks jõuavad kooliõeni.

 

„Laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus Eestis eelmisel aastal peatus ja vaktsineerituse tase on sõltuvalt vaktsiinist isegi protsendi või paari võrra kasvanud. Kuigi erinevates Eesti piirkondades on hõlmatuse tase erinev, saame öelda, et eelmisel aastal jõudis õigeaegselt vaktsineerima aasta varasemaga võrreldes sihtrühmast rohkem lapsi ja arstide sõnul oli ka neid, kes tegid vajalikke vaktsineerimisi tagantjärele," ütles Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Keiti Aren. „Soovituslikust tasemest oleme siiski veel kaugel ja oht nakkushaiguste puhangute tekkimiseks püsib."

 

Valgamaal on 7-aastastest lastest on difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu kaitstud 57% ning 8-aastaste seas on hõlmatus 68%. Mõlemad hõlmatused on alla Eesti keskmise, mis on vastavalt 64% ja 78%. 

 

Kooliajal tehakse 13-aastastele kordusvaktsiin leetrite, mumpsi ja punetiste vastu ning 15-aastastele kordusvaktsiin difteeria, teetanuse, läkaköha vastu. Lisaks võimaldatakse alates 2024. aastast tasuta vaktsineerimist HPV ehk inimese papilloomiviiruse vastu kõigile 12-18-aastastele noortele.

 

Nende vaktsiinide puhul on koolilaste hõlmatus Valgamaal viimase aasta jooksul pisut tõusnud. Kui 2023. aastal oli maakonnas leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritud 65% kõigist 14-aastastest, siis 2024. aastal juba 69%. Võrreldes 2023. aastaga on kasvanud ka 16-aastastest hõlmatus difteeria, teetanuse ja läkaköha vastase kordusvaktsineerimisega. 2024. aastal oli 16-aastastest vaktsineeritud 65%, mida on 9% võrra rohkem kui aasta varem, kuid jääb siiski alla Eesti keskmisele (70%). HPV vastu on 2024. aasta seisuga vaktsiini saanud 45%, mida on 23% rohkem kui 2023. aastal, kuid veidi vähem kui Eestis keskmiselt (53%).

 

Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe tunnustab perearste ja õdesid, kes on aidanud vaktsineerimise vajalikkust lapsevanematele selgitada. „Lapsevanemate hulgas on kasvanud teadlikkus ja mõistmine, et ohtlikud nakkushaigused pole kuhugi kadunud, vaid on nii meil kui lähiriikides taas pead tõstmas. Tervisekassas töötame selle nimel, et laiendada vaktsineerimise võimalusi, et tõenduspõhine ennetus oleks kõigile lihtsasti kättesaadav," ütles Hanna Jäe.

Tõrva kooliõe Hedi Kurge sõnul on koostöö kooli, kooliõe ja lapsevanema vahel toimib kõige paremini, kui osapooled on suhtlusele avatud. "Oluline on tagastada kooliõele vaktsineerimise nõusolekuleht, et laps saaks õigel ajal ohtlike nakkushaiguste eest kaitstud. Isegi kui varem on vaktsineerimisest loobutud, võib seda  igal hetkel ümber mõelda ja tasub julgelt kooliõega ühendust võtta, kui soovid vahepeal muutunud on," ütles Kurg.

Vaktsineerimine on tõhusaim ja ohutuim viis kaitsta last raskete nakkushaiguste eest. Koolieas tehtavad kaitsesüstid aitavad tagada, et laps saaks kasvada ja õppida turvalises keskkonnas. Vaata lisaks: https://www.vaktsineeri.ee/et/laste-vaktsineerimine/ajakava