Käärikul tärkas muru sügisel

Enne, loodetavasti, lumist talve „istutati" Kääriku Spordikeskuse suusastaadionile eelnevale alale 8300 ruutmeetrit muru. Kui ümbritsevad puud juba kolletasid peegeldas oktoobri alguses prožektorite valgusest pinnalt tagasi heleroheline valgus. Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise teise etapi ühe osana valmis keskuses uus kunstmurukattega jalgpalliväljak.

Alles eelmisel aastal valmis Käärikul uus sportlasmajutushoone ja nagu paljud Otepää valla elanikud ehk juba teavad on eelnevalt korda saanud keskuse südames asuvad erinevad väliväljakud. Täna on kohati keskuses tunne nagu elaksime ehitusobjektil. Tulevik näitab, et seda ehitusobjetil elu peavad sportlased ja Kääriku keskuse lummava looduse nautlejad „kannatama" veel nii mõnedki lähenevad aastad.

Kunstmuruväljaku valmimine oli esimene täiesti uus objekt keskuse territooriumil. Arusaadavalt ei oleks Fred Kudu osanud sellisele lähenemisele ka mõelda nüüd juba enam kui 70 aastat taagasi. Sarnaselt ei oleks suutnud ehk toona keegi arvestada sellega, et jalgpall kui spordiala sellise populaarsuse saavutab. Kuigi spordiregistri andmetel on harrastajate arv suurem vaid võimlejate seas, peab nentima asjaolu, et väljaspool spordiregistrit on jalgpallist lummatuid ning harrastavaid noori ja täiskasvanuid kindlasti oluliselt rohkem.

Kuna järgmisel aastal liigub keskus oma arendutegevustega olemasoleva staadioni kallale, siis ei saanud Kääriku lasta juhtuda sellel, et jalgpalluritele ühe aasta jooksul midagi pakkuda ei ole. Kunstmuru kannab endas ka muid eeliseid. Tavamurukattega väljak vajab heade tingimuse tagamiseks puhkehetki ning väetamist ja hooltsemist. Eelnevad aastad on näidanud, et laagriliste nii Käärikult aga ka lähedal asuvatest keskustest nagu Piiri, Marguse ja Madsa kasutus väljakul on niivõrd intensiivne, et sügiseks on muru seisukord kaugel perfektsusest.

Kuigi kunstmurustaadionit pigem eelistatakse suvel vähem Eesti klubide seas, annab see võimaluse harrastada jalgpalli välitingimstes sisuliselt aastaringselt. Olgu see siis meie oma FC Otepää või teised laagrilised piirkonnast või kaugemaltki. Huvitav on ka asjaolu, et paljud idanaabrite klubid pigem eelistavadki kunstmuru treeninguteks. Arvestades eelnevat, siis kannab väljak endas sporditurismi mõttes veel ühte olulist aspekti – Otepää piirkonda juba aastakümneid kiusava madalhooaja vähendamine. Nagu Kääriku keskuse töötaja Arne tabavalt nentis, et see staadion on ikka väga hea kuna ei pea pidevalt muru niitma ja jooni väljakule joonistama.

Vimaseid sügiseid ja kevadeid vaid sombustel liikumisradadel veeta piirab oluliselt laagriliste põhjuseid meie valda külastada. Kunstmurustaadioni kuppelkattele kahjuks veel loota ei saa…ehk järgnevate arenguetappide teema kunagi tulevikus! Madalahooajaga võitleme ka kindlasti märtsiks valmiva spordihoonega aga sellest ehk siis mõni järgmine artikkel täpsemalt.

Keskus viis 25. oktoobril 2018 koostöös FC Otepääga läbi ka mõnusa mängude õhtu avamaks uut väljakut. Aset leidis 2006 aasta sündinud FC Otepää ja FC Santose sõpruskohtumine ning õhtu pärliks olnud Jalkpalliliidu legendide kohtumine FC Käärikuga (jah, selline võitkond osales Eesti Meistrivõistlustel enam kui 10 aastat tagasi.) Õhtupimeduses sai ära katsetatud staadioni valgustus ja FC Kääriku mängijad olid varustatud Kääriku keskuse Polari seadmetega. Viimane pakkus elevust nii pealtvaatajatele kui ka mängijatele, sest jooksvalt oli võmalik näha  kui „punases" mängijad oma koormusega on. Novembris paigaldatakse ka kaameratesüsteem, mis lubab teha otseülekandeid aga on ka treeningabivahendiks treeneritele ja juhendajatele.

Tänaseks on staadion avatud nii laagrilistele kui ka treeningutele. Mängima võib ka tulla sõpradega või vanematega, kuna üksikpileti ostu võimalus on hotelli vastuvõtust kenasti olemas. Seni kuni meie kliendid naudivad uusi spordirajatisi, töötab keskus edasi, et Eesti sport areneks ja sellega koos ka Otepää vald.

 

Kristjan Karis
SA Tehvandi Spordikeskus

Foto: Ragnar Vutt