Täna, 14. juunil, on juuniküüditamise aastapäev ja riiklik leinapäev.  Leinapäeval heisatakse lipud poolde masti ja üle Eesti toimuvad mälestusüritused. 

Otepää vallavolikogu esimees Rein Pullerits ja vallavanem Jaanus Barkala asetasid pärja Keeni raudteejaama küüditamise ohvrite mälestuskivile. Küünlad süütas Sangaste kalmistuvaht Anneli Puksov, kelle perekonda on küüditamine otseselt puudutanud – tema vanaema koos lastega küüditati märtsiküüditamise ajal Siberisse.

14. juunil lehvivad raudteejaamade perroonidel üle Eesti mustad ja valged lindid, mälestamaks enam kui 10 000 inimest, kelle 1941. aasta 14. juunil Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud küüditasid. Must-valged leinalindid lehvivad kokku 70 raudteejaamas üle Eesti, kokku 326 laternaposti küljes. Mälestuslintide kogupikkus on 1630 meetrit.

Keeni raudteejaamas sidusid leinalindid raudteeperroonile Otepää jaoskonna naiskodukaitsjad.

Naiskodukaitse eestvedamisel kuuendat aastat toimuv vaikne mälestusüritus keskendub tänavu keskea ületanud meestele, kellest oleksid võinud saada suurepärased vanaisad, kui ajalugu oleks kulgenud teisiti. Ainuüksi 1941. aastal saadeti asumisele 153 ja vangilaagritesse 918 meest. Kuid küüditamised ja arreteerimised jätkusid Eestis veel aastakümneid.

 

Juuniküüditamine oli 14. juunil 1941 toimunud Nõukogude repressiivorganite (NKVD) teostatud esimene massiline küüditamine Baltikumist, mille käigus arreteeriti Eestist umbes 3000 meest, kellest enamik suri GULAG-i koonduslaagrites. Nende perekonnaliikmed – umbes 7000 naist-last-vanurit – saadeti Eestist välja Siberi küladesse, kus samuti paljud hukkusid. Operatsiooni eesmärk oli kodumaalt välja viia omariikluse kandjad: riigiametnikud, sõjaväelased, politseinikud, majandustegelased, jõukamad talupojad jt, keda kommunistlik ideoloogia käsitles oma vastastena – nn ekspluataatorlike klasside liikmetena.

 

Foto: Monika Otrokova