Alfred Kukele avati mälestuskivi
Mitmekordse laskespordi maailmameistri ja Argentiina karika võitja Alfred Kuke auks avati 3.oktoobril 2021 Otepää vallas Pedajamäe külas mälestuskivi. Kivi rajati maailmameistri sugulaste Jaan, Andres ja Ainar Kuke eestvedamisel ning koostöös Otepää Vallavalitsusega.
Kohal olid Alfred Kuke sugulased, Kaitseliidu Otepää Malevkonna ja Valgamaa Maleva liikmed ja Naiskodukaitse Valga maakonna ringkonna liikmed. Kohal oli ka Kaitseliidu ülem ja Eesti Laskurliidu president, kindral Riho Ühtegi ning Kalle Eller, esimene Kaitseliidu ülem Eestis peale taasiseseisvumist.Kivi õnnistas EELK Sangaste koguduse diakon Tanel Meiel.
„Alfred Kuke mälestuskivi avamisega sai likvideeritud pikaajaline võlg oma kangelase eest. Eestis tegeletakse praegu vähe laskespordiga, aga ma loodan, et meie oma kangelaste mälestuse põlistamine inspireerib noori sportlasi selle alaga tegelema," märkis Otepää vallavanem Jaanus Barkala.
„Kaitseliit püüab täna igati arendada laskesporti, meil on kõige rohkem lasketiire," sõnas Riho Ühtegi. „On muljetavaldav, kuidas tolleaegsetes piiratud tingmustes treenides tulid sellised saavutused, meil on maad, kuhu minna! Tänan kõiki, kes aitasid püstitada mälestuskivi ühele Eesti suurkujule. "
Alfred Kukk sündis 4.veebruaril 1906. aastal Otepää vallas, toonases Saare (Sepa) talus. Tema isa oli tunnustatud külasepp. Koos vanemate vendade Elmari ja Arnoldiga õpiti Vana-Otepää algkoolis.
Kooliraha vähesuse tõttu võimaldati edasiõppimine Otepää gümnaasiumis vaid nooremal vennal Alfredil, kes lõpetas gümnaasiumi 1926. aastal 3. lennu koosseisus. Pärast Otepää gümnaasiumi lõpetamist läks Alfred õppima Tallinna Tondi sõjakooli.
Tegevus jätkus armeeteenistuses Valgas, soomusrongi üksuses. Alfred Kukk oli spordihuviline noormees, ning sõjaväeosas suunati tema huvi laskespordi radadele. Ta kuulus aastatel 1931–1939 Eesti koondisse. Võitis 1937. aasta maailmameistrivõistlustel meeskondlikult 5 kulda: vabapüssist 3 × 40 lasku (Argentina karikas, MR 5526 silma), 40 lasku põlvelt, püsti (MR 1752 silma) ja lamades ning väikepüssist 40 lasku püsti (MR 1852 silma). Osales ka 1931 ja 1939 MM-il ning 1934–1936, 1938 (1. koht individuaalarvestuses) ja 1939 Eesti-Soome maavõistlusel. Tuli 1936–1939 13 korda individuaalarvestuses ja 5 korda meeskondlikus arvestuses Eesti meistriks. Isiklikke rekordeid: väikepüssist 3 × 40 lasku 1161 (1936), püsti 381 (1936); vabapüssist 3 × 40 lasku 1122 (1938), püsti 365 (1937), 3 × 20 lasku 563 (1937); vabapüstolist 547 (1938); sõjapüstolist 30 lasku 284 (1939). Suurmeister väikepüssi (1936), täiskaliibrilise püssi (1937) ja sõjapüstolilaskmises (1938). Oli 1932–1935 soomusrongirügemendi laskespordiühingu asutajaid ja juhatuse liige. 1936 täitis teenistuskohustusi sõjakoolis, auastmelt kapten (1939). Teise maailmasõja aastatel tuli Alfred Kukel teenida Nõukogude armees. Sõjaväeteenistuses tõusis ta kindral Lembit Pärna adjutandi kohale. Ta sai aga tunda usaldamatust ja salakaebuste tagajärgi, mis viis ta vangina kümneks aastaks NSV Liidu põhjapiirkonna söekaevandustesse, kust tal õnnestus vabaneda alles 1956. aastal. Vabanedes taastati ka tema poolt väljateenitud majori auaste.
Vanaduspäevad veetis Alfred Kukk Otepää mail, elas Pühajärve aedlinnas, kohtus sageli Otepää keskkooli spordilembeliste õpilastega, võttis osa ühiskondlikust tööst.
31. oktoobril 1981. aastal maailmameister suri. Alfred Kukk on maetud Otepää uuele kalmistule.
Fotogalerii: SIIT, fotod: Valju Aloel