Otepää mõis
Otepää mõis (Vana-Otepää mõis, saksa keeles Schloss Odenpäh, Odenpä) rajati arvatavasti juba XIII sajandil, see kuulus Otepää ümbruse suuremate mõisate hulka. Selle mõisa valda (koosseisu) kuulus viis küla: Aiaste (Ajaste, Aia), Nõuni (Nauni), Saare, Otepää ja Sirvaste (Sirbaste, Sirbs). Aiaste ja Sirvaste asusid eraldi, omaette "saarena" Kanepi kihelkonda kuuluvate alade vahel. 1688. a. oli Otepää mõisa suuruseks 27,5 adramaad, siin elas 22% Otepää kihelkonna külarahvastikust, 832 inimest. Aiaste külas elas 260 inimest, koos eraldi arvestatud vabadikega 285, asustatud talusid oli 16. Saare külas oli vaid kaks talu, kus elas 47 inimest. Olgu lisatud, et tollal elas Otepää kihelkonnas ühes talus keskmiselt 17 inimest.
Otepää mõis anti Poola ajal ühes Ilmjärve ja Kastolatsi karjamõisaga Schenking'itele. Gustav Adolf annab mõisad kantsler Oxekstierna' le, 1641. aastast on mõisad Wrangell'ide käes. Rootsi ajal langes mõis reduktsiooni alla ja jäi sellest peale riigi kätte. Vene ajal oli mõis renditud eraisikutele. Kastolatsi ja Ilmjärve olid vene kirikule, koolidele ja eraisikutele ära jagatud.
(Vana)Otepää mõis plaanistati 1920. aastal. Härrastemaja oli ühekordne puuehitus.