Hädaolukorraks valmisolek

Kriisideks valmistudes pea silmas järgmist:

  • Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi sinuni
  • Ole valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama
  • Tee koostööd kogukonnaga – naabrite, korteriühistu ja külaseltsiga!

 

Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku juhendid:

  • Hädaolukorraks valmistumise info:

www.olevalmis.ee

www.rescue.ee/et/juhend/taeiskasvanutele/hadaolukordadeks-valmisolek

  • Koduste varude meelespea:

https://www.olevalmis.ee/et/juhis/kodused-varud-ja-abivahendid

  • Evakuatsioonivahendite meelespea:

https://www.olevalmis.ee/et/juhis/minu-meelespea-evakuatsiooniks

  • Kriisiaja retseptiraamat

https://www.rescue.ee/files/2022-03/pa-retseptid-a5rus-trykk.pdf?645fc95e0d

 

 

VARJUMINE

Eesti avalike varjumiskohtade nimekiri:

www.rescue.ee/et/juhend/avalikud-varjumiskohad/avalikud-varjumiskohad-tallinnas

  • Varjumine on vajalik õhurünnaku korral, aga ka näiteks lahingutegevuse korral linnas/tiheasustusalal või radioaktiivse saaste või keemilise aine levimise korral.
  • Avalikuks varjumiskohaks eelkõige rünnaku või radioaktiivse saaste korral hoone, rajatis või osa sellest, mis asub maa all, on raudbetoonist ja ilma akendeta (nagu näiteks maa-alused parklad, tunnelid).
  • Ohu korral püsi siseruumides ning jää sinna ohu möödumiseni.
  • Avalikuks varjumiskohaks sobib maa all asuv akendeta hoone, näiteks maa-alune parkla või tunnel.
  • Ohu olukorras järgi kõiki ametkondade poolt antavaid juhiseid

 

 

EVAKUATSIOON

 

 

Tuleohutuse kohta saab infot Päästeameti teemalehel: www.kodutuleohutuks.ee

Veeohutuse kohta saab infot Päästeameti kodulehel: www.veeohutus.ee

Lisaks loodusjõududele tuleb valmis olla ka inimeste poolt tekitatud kriisiolukordadele (nt küberrünnak, makseteenuste ja sularahakatkestusused, jne). Kuidas käituda sellistel puhkudel, vaata OLE VALMIS kodulehelt: https://www.olevalmis.ee/et/juhis/kueberruennak-voi-kueberintsident


Lae alla OLE VALMIS rakendus:  www.olevalmis.ee

Lisainfot vaata ka www.kriis.ee

 

OLULISED TELEFONID

 

Kriisiolukorraks valmistudes ära unusta ka oma vaimset tervist! Kuidas hoida oma vaimset tervist, vaata www.peaasi.ee

Valik nõuandeid kriisiolukordade puhuks

Kuidas oma perega kriisideks valmistuda
 
Ole teadlik, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmistuda.
 
Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Näiteks:
 
-kas kõik pereliikmed teavad, mis hetkel ja kuidas abi kutsuda;
 
-millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;
 
-kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna (naabrid, sõbrad, sugulased, maale, suvilasse);
 
Veendu, et kõik pereliikmed teavad, kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ning elektrit välja lülitada.
 
Veendu, et kõik pereliikmed teavad, kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna, näiteks mida tuleks kodust lahkudes võtta kaasa või millised peaksid olema kodused varud.
 
Mõelge läbi, kas teie lähedased või tuttavad võivad mingites kriisiolukordades abi vajada, ning leppige nendega kokku omavaheline ühenduse hoidmine.
 
Mõelge läbi, kuidas oma koduloomade eest erinevates kriisiolukordades hoolitseda.
 
Kuidas koos naabrite ja kogukonnaga kriisideks valmistuda
 
Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.
 
Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, asumiseltsi juht jne).
 
Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud ja eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt).
 
Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi.
 
Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jne).
 
Kuidas planeerida ja hoiustada oma koduseid varusid
 
 
Mõtle läbi, milliseid vahendeid ja varusid vajab su pere, et iseseisvalt ühe nädala jooksul hakkama saada. Arvesta võimalusega, et kriisiolukorra tõttu ei saa kodust lahkuda, kaubad ei ole kauplustest kättesaadavad või muud eluliselt tähtsad teenused (elekter, veevarustus jm) ei toimi.
 
Mõtle läbi, kus ja kuidas varusid hoida, et need oleksid lihtsasti kättesaadavad sulle ja sinu lähedastele.
 
Igapäevaselt mittekasutatavaid vahendeid on soovitatav pakkida eraldi kotti. Osa evakueerimiseks vajalikest vahenditest on mõistlik hoida autos, näiteks mobiiltelefoni autolaadija, teedeatlas, lumelabidas jmt.
 
Uuenda varusid regulaarselt.
 
Põlevmaterjali (vedelkütus, gaas, küttepuud jne) varumisel järgi tuleohutusnõudeid ja hoiustamise tingimusi.
 
Mida koju varuda
 
Joogivesi
 
Kui sul ei ole võimalik veekatkestuse korral tsentraalset tarbevett kasutada, siis varu joomiseks vett arvestusega vähemalt kaks liitrit inimese kohta ööpäevas ning toidu valmistamiseks, soovitavalt üks liiter inimese kohta ööpäevas.
 
Säilita joogivett suletud klaas- või plastpakendis jahedas ja pimedas ruumis.
 
Pakendatuna ostetud joogivee puhul jälgi säilivustähtaegu.
 
Kui saad veekatkestuse hoiatuse ette, varu kraanivett puhtasse ja võimaluse korral suletavasse anumasse. Jahedas ja pimedas võid seda säilitada kuni nädala.
 
Toit
 
Hoia kodus vähemalt pere ühe nädala toiduvaru.
 
Arvesta toidu varumisel kõigi pereliikmete erivajadustega (allergia, toidutalumatus, väikelaste toit jmt).
 
Varu toiduaineid, mis võimaldavad toituda mitmekesiselt. Jälgi, et varutud toidus oleks piisavalt süsivesikuid, rasvu, valke ja kiudaineid.
 
Jälgi, et pool toiduvarudest ei vajaks valmistamist (konservid, kuivikud, küpsised, pähklid, kuivatatud puuviljad, müslibatoonid, maiustused jne).
 
Varu toiduaineid, mida saab säilitada toatemperatuuril. Eelista toitu, mille säilivusaeg on vähemalt kuus kuud.
 
Hoia varusid kuivas kohas. Jälgi, et varude pakendid oleksid tugevad ja niiskuskindlad.
 
Esmaabitarbed ja ravimid
 
Hoia kodus esmaabivahendeid ja selliseid ravimeid, mida oskad ise kasutada.
 
Osta retseptiravimid või muud regulaarselt tarvitatavad ravimid välja nii, et oleks olemas vähemalt ühe nädala varu.
 
Varu koju ravimid, mida võid vajada ootamatu haigestumise puhul (näiteks valuvaigistid, palavikualandajad, seedehäirete ravimid, külmetus- ja allergiavastased ravimid, põletusvastane vahend jne).
 
Kontrolli regulaarselt ravimite aegumistähtaegu ja vaheta vajaduse korral uuemate vastu.
 
Hügieenivahendid
 
Seep, niisked puhastuslapid, desinfitseerimisvahend
 
Tualett-, majapidamispaber
 
Suured prügikotid mahuga 50 l
 
Muud hügieenivahendid lähtuvalt pereliikmete vajadustest
 
Akupank mobiilsete seadmete laadimiseks
 
Akupank, hoia see laetuna.
 
Võimaluse korral soeta päikesepatareiga akupank või vändaga laadija.
 
Kriisiolukorras kasuta akupanka vaid siis, kui elektriga ei saa seadmeid laadida.
 
Patareitoitel raadio
 
Patareitoitel raadio ja varupatareid mitmeks tühjenemiskorraks. Samuti sobib päiksepatarei või dünamoga raadio.
 
Kontrolli regulaarselt varupatareide aegumistähtaegu ja vaheta vajaduse korral uuemate vastu.
 
Kui sa ei kasuta raadiot regulaarselt, siis ära hoia patareisid sees.
 
Tikud ja küünlad
 
Küünlad ja tikud mitmeks kasutuskorraks
 
Küünlalatern, priimus, gaasiga matkapliit või väligrill, mida saab kasutada valguse ja sooja saamiseks või toidu valmistamiseks
 
Soeta vaid need vahendid, mis sobivad sinu kodus kasutamiseks.
 
Taskulamp ja varupatareid
 
Taskulamp ja varupatareid mitmeks tühjenemiskorraks. Samuti sobib päiksepatarei või dünamoga töötav taskulamp.
 
Patareidega töötav lamp või latern, mida saab kasutada üldvalgustina.
 
Töö- ja söögiriistad
 
Konserviavaja
 
Ühekordsed toidunõud
 
Taskunuga
 
Käärid
 
Kleeplint ja kile
 
Muud varud:
 
Mask hingamisteede kaitseks (näiteks tolmumask)
 
Sularaha pere vajaduste katmiseks ühe nädala jooksul
 
Tulekustuti ja -tekk
 
Lemmikloomatoit
 
Autokütus (hoia kütusepaak alati vähemalt poolenisti täis)
 
Muud vajalikud varud ja vahendid, mille olemasolu on pere jaoks vajalik
 
 
 
Tasub teada:
 
 
Igale inimesele peab kriisiolukorras jätkuma energiat 1900 kcal ööpäevas ja kuni kaheaastastele lastele 1000 kcal ööpäevas.
 
Organismi veevajadus on 28–35 ml iga kehakaalu kilogrammi kohta.
 
Täiskasvanute toiduks on soovitatav varuda:
 
erinevaid konserve (kala-, liha-, segu- ja kaunviljakonservid);
 
pakisupid, püreepulbrid, helbed, mida on kerge valmistada;
 
valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljaroad lihaga, mida saab tarbida ka ilma kuumutamata;
 
teraviljatooted (kuivikleib, soolase või neutraalse maitsega küpsis);
 
süsivesikuterikkad tooted (magusad küpsised, karamell, konserveeritud puuviljad, kuivatatud puuviljad, halvaa, mesi, kondenspiim).
 
Tutvu Maaeluministeeriumi veebilehel soovitustega, kuidas kriisiolukorraks toitu varuda, otsides internetis märksõnu „Maaeluministeerium" ja „kriisireguleerimine".
 
Kuidas elektrikatkestuseks valmis olla?
 
 
Tee selgeks, millised on elektrikatkestuste mõjud sinu kodus, ning mõtle läbi, milliste lahendustega neid leevendada.
 
Kui sa sõltud keskselt korraldatud teenustest (keskküte, maagaas, ühisveevärk ja -kanalisatsioon jmt), uuri teenusepakkujatelt, korteriühistult või kohalikult omavalitsuselt, kust saab katkestuste korral lisainformatsiooni (nt rikketelefonid jne).
 
Tee kindlaks, kas sinu majapidamises on elektriseadmeid, mis on kriitilise tähtsusega ja vajavad elektrikatkestuse korral eraldi reservtoiteallikat. Tee selgeks, millist võimsust ja lahendust on sinu kodus võimalik ohutult kasutada (näiteks joogiveepump, kütteseade, elektrigeneraator, päikesepaneelid, akud, UPS, patareid jne).
NB! Elektrigeneraatorit ei tohi siseruumides kasutada, kui see ei ole paigaldatud spetsiaalsesse ruumi, kust on heitgaasid välja juhitud. Elektrigeneraator sobib kasutamiseks eramajas ja kogu korterelamu peale.
 
Varu koju valgusallikad, näiteks aku või patareiga valgusti, taskulamp, tormilatern, gaasilamp, petrooleumilamp, küünlad ja tikud. Hoia neid kohas, kust sina ja sinu pereliikmed leiaksid need ka pimedas.
 
Kogu koju piisavalt varusid, et saada nädal aega iseseisvalt hakkama. Pikaajalise elektrikatkestuse tõttu võivad olla suletud kauplused, apteegid ja tanklad.
 
Tutvu Maaeluministeeriumi veebilehel soovitustega, kuidas kriisiolukorras toitu säilitada. Otsi internetist ühekorraga märksõnu „Maaeluministeerium" ja „kriisireguleerimine".
 
Kuidas elektrikatkestuse korral tegutseda?
 
 
Lülita välja elektriseadmed.
Kui võrguettevõte ei ole sind elektrikatkestusest teavitanud, et on katkestusest teadlik, teata elektrikatkestusest rikketelefonile 1343 või oma piirkonna jaotusvõrguettevõtjale.
 
Kasuta alternatiivseid lahendusi kodu kütmiseks, vee kättesaamiseks, toidu valmistamiseks ja info saamiseks.
 
Selleks et toiduained säiliksid kauem, hoidu külmkapi ja sügavkülmiku põhjendamatust avamisest.
 
Kasuta alternatiivseid elektriallikaid (elektrigeneraator, akud, patareid jm) säästlikult ja vaid vältimatu vajaduse korral. Nii pikendad nende tööaega.
 
Kui sa ei saa elektrikatkestuse korral kodus ise ohutult hakkama, mine lähedaste juurde või pöördu abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole.
 
Vaata lisa: www.kriis.ee