9. novembril toimus Otepää Vallavalitsuse, Otepää Raamatukogu ja Otepää Kultuurikeskuste töötajate õppekülastus Lätti, Cēsise linna.

Cēsises tutvuti sealse raamatukogu, Cēsise kultuurikeskuse ja ajaloomuuseumiga. Otepää valla töötajaid võtsid vastu kolleegid Cēsise Linnavalitsusest. Kuna Cēsis on Läti rahvuslipu häll, siis leidus otepäälastel palju uudistamist sealses ajaloomuuseumis. Cēsise ajaloomuuseumis on eraldi Läti lipu tuba, kus on pikem ülevaade Läti rahvuslipu ajaloost. Leida võis ka Eesti lipu kujunemise lugu. Üheks õppekülastuse eesmärgiks oligi tutvuda sealse ajaloomuuseumi Läti lipu toaga, et saada kogemusi loodava Eesti Lipu Keskuse jaoks Otepääl.

Kogu õppereis toimus Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi 2014 - 2020 toel ja projekti „Development of the Estonian Flag and Community Centre" (Estonian Flag ER248) kaasrahastab Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrumendi raames.

Cēsise (e. k Võnnu) asunikke mainiti esmakordselt 1206. aastal Läti Hendriku kroonikates. Nad elasid Riekstu mäe linnuses ja kuulusid hõimu, mida kutsuti vendideks, mis oli aluseks ka linna saksakeelsele nimele – Wenden. 1206. aastat peetakse Cēsise linna algusaastaks. Linnaõigused pärinevad aastast 1323. Cēsis kuulus Hansa Liitu ja oli Liivi orduriigi keskus. Cēsise linnus oli ordumeistri residents, seal toimusid Balti piirkonna Hansa linnade nõupidamised.  Cēsisest on alguse saanud Läti puna-valge-punane rahvuslipp.

Cēsis, Vidzeme süda, on regiooni kultuurikeskus. Vidzemet peetakse nö Läti kultuuri hälliks, kuna tegemist on piirkonnaga, kus rahvuskultuur ajalooliselt käis läbi kõige intensiivsema arengu.