Autor: Heino Mägi

Otepää künklikul moreenmaastikul paiknevad vanemad asulad reeglipäraselt madalamates kohtades, jõgede ja järvede ääres. Eriti palju on Otepää kõrgustikul järveäärseid asulaid, nagu Kooraste, Nõuni, Nüpli, Päidla, Pühajärve, Pilkuse, Vidrike ja mitmed teised. Jõe või oja ääres paiknevad Ilmjärve, Kastolatsi, Neeruti ja mõned teisedki. Kõrgetel künklikel aladel on külad enamasti väiksemad ning kahtlemata ka nooremad.

Otepää kõrgustik kuulub Eesti põliste asustusalade hulka. Sellest kõnelevad rohked arheoloogilised juhuleiud, kalmed ning eriti muinaslinnused. XIII sajandi alguseks oli Otepää ümbruses olemas enamik meie praeguseid vanu külasid, kahjuks ei ole aga nende kohta säilinud kirjalikke teateid.

Juba piiskopkonna asutamisel 1224. aastal läänistas selle rajaja Hermann maid oma tähtsamatele vasallidele, millega pandi alus mõisate tekkimisele. Mõisatest on vanim Otepää linnuse juures asunud piiskopimõis, mis rajati arvatavasti juba XIII sajandil. Feodaalide mõisatest on vanimad Pühajärve (esmakordselt nimetatud 1417. a.) ja Arula (1486). Ajaloolase H. Ligi uurimuste põhjal olid enne Liivi sõda olemas veel järgmised mõisad: Neeruti (1503), Nüpli (1508), Kooraste (1511), Päidla (1522), Tille (1538, Pilkuse mõisa alal), Pilkuse (1541), Puka (1543) jne. Eriti intensiivne oli mõisate rajamine XVI sajandi esimesel poolel, millega käis kaasas paljude külade kadumine. Otepää ümbruses kohtame ainult Pühajärve mõisa alal 1419. a. Arula (Arole) küla.

Pärast Põhjasõda (1700-1721) jäid mitmed mõisad riigi kätte (Otepää, Vastse-Otepää, Kastolatsi, Ilmjärve ja Nüpli).

XIX sajandi teisel poolel toimus talumaade kruntimine ning talude päriseksostmine, millega seoses vanad külad tugevasti hajutati. Ka mitmed karjamõisad ning osa riigimaadest (Vastse-Otepää, Kastolatsi, Nüpli, Ilmjärve) jagati juba XIX sajandi teisel poolel talukohtadeks. Samal ajal kujunesid mõisad suurteks majanditeks, millega liideti rohkesti ka talumaid. Ühtlasi tekkisid sellel perioodil mitmed linnalised asutused. 1862. a. rajati Pühajärve mõisale kuulunud Nuustaku karjamõisa maile alevik, millest on tänapäevaks kasvanud Otepää linn.

Suuri muutusi maa-asulastikus tõi endaga kaasa mõisate jaotamine XX sajandi 20-ndate aastate algul.

Kasutatud allikad: 

1. Mägi, H.; Veri, K. Valga rajoon. Tallinn, 1983.
2. Otepää. ENSV TA Kodu-Uurimise Komisjoni ja Eesti Geograafia Seltsi väljaanne. Tallinn, 1966.
3. Otepää-Pühajärve. Koostanud Juhan Vaher. Otepää, 1939.
4. Palli, H. Otepää rahvastik aastail 1716-1799. Tallinn, 1988.
5. Tartumaa. Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Tartu, 1925.