Nüpli mõis
Nüpli mõisa (saksa k. Knippelshof) tegutsemisest pärinevad esimesed andmed aastast 1508. Mõis kuulus 16. sajandil esiteks Rope'de, pärast Werningkhausen'ite suguvõsale. Ühendati Poola ajal Sangaste majandusmõisaga. Gustav Adolf kinnitas selle täiesti tühjaks ning metsa allajäänud mõisa 1626. a. Tartu raehärra Renn'ile. Mõis langes tõenäoliselt reduktsiooni teel riigile ja jäigi hiljem riigimõisaks. Mõis jagati 1868. a. koolidele ja eraisikutele. Mõisa süda oli samas kohas, kus praegu asub Lõhmuse talu (Nüpli järve kaldal). Praeguseks on kõik mõisa hooned lammutatud.
1765. a. oli Nüpli mõis Otepää kihelkonnas väikseim, 2,4 adramaad. Siin elas 119 inimest (2,1% Otepää kihelkonna elanike arvust).
Esimesed andmed Nüpli vallakooli töötamisest pärinevad 1854/55. kooliaastast. Õpetajaks oli Hans Kaarna, kes õpetas lapsi omas majas. 1877. a. ehitati koolimaja. 1910-1914 töötas Nüplis koolmeistrina hilisem tuntud Tartu koolimees ja matemaatika õpikute autor August Kasvand. Mõnda aega on Nüpli vallakoolis töötanud ka rändkaupmees Mart Tamm. XX sajandi algul on ta avaldanud mõned värsivihud pealkirjaga "Laulu imed".
Nüpli vallakool likvideeriti EV koolireformiga 1919. aastal. Koolimaja on säilinud tänapäevani (Nüpli palvemaja naabermaja).
Nüpli järve lõunakaldal Lõhmuse talus asub luuletaja ja ühiskonnategelase Gustav Wulff-Õie (1865-1946) viimane elukoht. Tänapäeval asub selles majas memoriaalmuuseum ja elab luuletaja pojatütar Mari-Ann Karupää.