Huvitavaid fakte Otepää ajaloost

 
09.03.1116 Otepää kirjalik esmamainimine Novgorodi kroonikas.

1541 Pilkuse mõisa esmamainimine. Esialgsed nimed Holdschneshof, Bremenhof, Bremen. Pilkuse nime omandas Bellingshausenitelt, kes vahepeal mahajäetud koha 1629. aastal omandasid.

1671 alustati Otepääle uue kirikuhoone (pühendatud Püha Martinile) ehitustöid.

1686 suunati Otepääle koolmeistrina tööle Tartu Forseliuse seminari kasvandik (nimi ei ole teada). See on esimene kirjalik teade kooli töötamise kohta Otepääl.

1776 alustasid tegevust talurahvakoolid Aiastes (Vastse-Otepääl), Pilkusel, Vidrikel, Pühajärvel, Paluperas ja Neerutis.

1776 alustas Otepääl pastorina tegevust Johann Martin Hehn (1743-1793), kes avaldas tartumurdelise valmide kogu "Jutto Nink Moistu könne …" (1778). 

7.-8.09.1841 toimus Pühajärve mõisa talupoegade vastuhakk mõisnikule, mis on tuntud "Pühajärve sõja" nime all. 1971. aastal avati sündmuskohal mälestuskivi (skulptor Lembit Palloteder).

5.01.1876 sündis Nüpli külas hilisem põllumajandusteadlane ja Otepää kultuuritegelane Aleksander Luksep (1876-1950).

20.09.1876 korraldas Eesti Põllumeeste Selts Otepää kiriku juures esimese Eesti põllumajandusnäituse.

1881 elas rahvaloenduse andmetel Otepää kihelkonnas 9155 elanikku, neist Nuustaku alevikus ca 2000.
 
11.11.1895 sündis Arula vallas Madsa talus Eesti üks tuntuim skulptor  Ferdinand Sannamees. Sannamees on loonud ühe Eesti tähendusrikkamatest Vabadussõja monumentidest  "Reaali Poisi".
 

06.12.1891 sündis Otepää kiriku- ja ühiskonnategelane Johannes Oskar Lauri. Suri Stokholmis 5.01.1974. a.

06.12.1891 sündis Pühajärve mõisarentniku pojana Hendrik Bekker (1891-1925), tulevane bioloogiadoktor, Pühajärve kompleksne uurija. 

22.02.1896 sündis nimekas graafik ja kunstipedagoog Märt Laarmann (surnud 18.04.1979), õppis Otepää Gümnaasiumis, maetud Otepää uuele kalmistule. 

1896 kujunes Neeruti põhimõisa (Megel) valdustes Lutike küla (Rippina).

1901 ilmus Nuustaku kohtukirjutajalt Adolf Rühkalt (1878-1901) kohalikku elu-olu kajastav teos "Vanaisa vaim".

1901 anti käiku Otepää Tuletõrjeseltsi maja. Maja hävis 1944. a sõjatules. Selle asemele ehitati 1954. aastal praegune Otepää kultuurikeskus.

04.02.1906 sündis neljakordne laskespordi maailmameister Alfred Kukk. Õppis Otepää Gümnaasiumis (3. lend – 1926. a), 

20.09.1906 asutati Nuustaku Kooliselts, selle esimeseks juhtivaks tegelaseks oli Gustav Wulff. Seltsi tegevuse eesmärk oli emakeelse progümnaasiumi asutamine.
 
1907 avati Nuustaku Kooli Seltsi II järgu erakool (Nuustaku Progümnaasium), mis sai esimeseks emakeelseks maagümnaasiumiks Eestis.

02.04.1911 avas uksed Otepää Tarvitajate Ühisuse esimene kauplus.

1921 asutati Otepää Teatriring, kus näitejuhtidena tegutsesid Juhan Vaher ja Veli Kudres. 

15.01.1926 kutsuti ellu Naiskodukaitse Otepää jaoskond, esinaiseks valiti Johanna Kruuse (Otepää algkooli õpetaja).

02.07.1926 oli suur tulekahju Otepää alevis (Lille ja Pika tänavate piirkonnas). Põles ära 15 elumaja, 23 kõrvalhoonet, koolimaja (Puki "kool") ja aurujõul töötav võitööstus.

1926 asutati Otepää Gümnaasiumi lõpetanute poolt vilistlaskogu. Esimeseks juhatajaks valiti Frits Kelder.

1926 püstitati Otepää uuele kalmistule Jaan Koorti kunstitööna Arula omaaegse vallavanema Adams Wellneri hauasammas.

1931 asutati Otepää Naisselts, esinaiseks valiti Olga Wulff, Gustav Wulff-Õie abikaasa.

1932 asutati vallaleht "Otepää Teataja"

01.04.1936 anti Otepää alevile linna nimetus. Esimeseks linnapeaks sai Julius Niklus, linnasekretäriks Juhan Tinniste.

23.11.1936 sündis Arulas Kuutse talus luuletaja, prosaist ja näitekirjanik Mats Traat. Õppis Arula, Vana-Otepää ja Nõuni koolis. Tema looming seostub paljuski sõnameistri kodukandiga.

1936 organiseeriti Otepääl Juhan Vaheri, Ott Raudheidingu ja Jaan Jõgi eestvõttel teatriring "Ugandi". Menukateks kujunesid vabaõhuetendused Linnamäel.

05.07.1941 lasksid Otepää ümbruse metsavennad Palupera ja Puka raudteejaamade vahel kraavi punaväelastest hävituspataljonlaste rongi. Surma ja haavata sai üle 100 sõjaväelase.

08.07.1941 lahkusid Otepäält viimased Punaarmee väeosad. Saksa väed jõudsid Otepääle 10.07.1941.

10.07.1941 lasti Otepääl käibele Otepää postmark, mida trükiti Ahto Praksi trükikojas Otepääl.

12.07.1941 alustas taasilmumist nädalaleht "Otepää Teataja".Väljaandjaks oli otepäälane Aleksander Tiitsmaa. 

01.12.1941 oli Otepääl 1787 elanikku, 750 meest ja 1037 naist. Rahvuste järgi eestlasi 1758, venelasi 22, sakslasi 1, poolakaid 2, lätlasi 1.

01.01.1951 moodustati Otepää rajoon.

15.03.1951 hakkas ilmuma Otepää rajoonileht "Kommunismi Lipp", toimetas Tõnu Teder. Ajaleht ilmus kolm korda nädalas, esialgu väikses formaadis, trükiti Otepääl, ajaleht ilmus kuni Otepää rajooni likvideerimiseni 31.01.1959.

21.-22.06.1951 viidi läbi Otepää Linnamäel esimene Otepää rajooni rahvakunsti õhtu, esimene laulupäev Pühajärve pargis (koha valisid August Krents ja Kalju Ruuven). Koore juhatas August Krents. Otepää Linnamäel esitati vabaõhuetendusena A.Kitzbergi "Enne kukke ja koitu", lavastas Kalju Ruuven.

1951 taastati Pühajärve loss (muudetud kujul).

30.09.1951 toimus Otepää Keskkooli ruumes esimene sõjajärgne põllumajandusnäitus.

22.-24.06.1956 toimusid Otepää rajooni esimese noorsoofestivali suvepidustused, spordivõistlused, jaaniõhtu, laulupäev, Linnamäel vabaõhuetendus "Vürst Gabriel" (60 tegelast, lavastas Kalju Ruuven). 

1961 valmis Otepää Keskkooli uus koolihoone (projekti autor K.Lassmann, maksumus tollases vääringus 400 000 rubla).

01.09.1961 alustasid Otepää Keskkooli juures tööd muusikaklassid akordioni ja klaveri erialadega. Õpilasi kogunes ca 50, õpetajatena töötasid Märt Kraav, August Krents, Evi Savi, Vello Soots jt.

1966 korraldati Otepää Kultuurimajas otepäälasest kunstniku Enn Volmere (1908-1978) ulatuslik kunstiteoste näitus.

26.06.1966 avati pidulikult Otepää linnamäe madalamal platool mälestuskivi tahvliga, tähistamaks Otepää kirjaliku esmamainimise 850. aastapäeva (1116).

12.12.1971 moodustati Eesti Aiandise-Mesinduse Seltsi Otepää osakond, alates 1993. aastast Otepää Aianduse ja Mesinduse Selts.

10.1976 avati Otepää Gümnaasiumi juures vilistlasmonument "Karupea", skulptor Elmar Rebane.

1991 elas Otepää linnas 2653 elanikku.

10.-11.08.1991 peeti Otepääl rahvusvaheline võistlus "Otepää Suverull 91".

03.10.1991 viibis Otepää Tema Pühadus XIV Dalai-laama Tenzin Gyatso. Ta õnnistas Pühajärve ja istutas kiriku juurde mälestustamme.

02.-04.08.1996 toimusid Otepääl Põhjamaade noorte meistrivõistlused murdmaasuusatamises, kahevõistluses ja suusahüpetes. 

23.12.1996 avati Otepää pastoraadihoones Eesti Lipu muuseumituba.
 
05.01.1999 viidi Otepääl esmakordselt läbi murdmaasuusatamise maailmakarikavõistluste etapp, kus osales 103 võistlejat 18 riigist. Naiste 10 km suusatamise võitis norralanna Bente Martinsen, Kristina Šmigun oli kolmas. Meeste 15 km sõidus sai esikoha norralane Espen Bjervig.
 
17.10.1999 ühinesid kohalike omavalitsuste valimise tulemusena Pühajärve vald ja Otepää linn Otepää vallaks. Vallavanemaks valiti Riho Raave ja volikogu esimeheks Aivar Nigol.

Allikas: Heino Mägi, Otepää vallavalitsus