Arula mõis

Arula mõis (saksa k. Arrol) oli Otepää kihelkonnas üheks suuremaks mõisaks. Sellel mõisal oli neli küla: Äidu (ka Häuti), Koorvere (Kurwere), Meema (Mäma) ja Vaela (Wäela). 1688. a. kuulus Arula mõisale 7,25 adramaad. 1765. a. oli Arula Otepää kihelkonna rahvarikkaim mõis, kus elas üle tuhande (1021) inimese ehk 17,9% Otepää kihelkonna külarahvastikust. Rahvarikkaimaks külaks Otepää kihelkonnas oli Arula mõisa Meema küla, kus elas 445 inimest, külas oli 18 talu, talus elas keskmiselt 24,7 inimest. Koorvere külas elas 262 inimest, siin oli 10 talu. Äidu külas oli 9 talu 206 elanikuga.

Mõis olevat kujunenud Arula külast (Arrulakull), mida 1419. a. ja 1475. a. Pühajärve mõisa järel oleva külana mainitakse. Mõis oli XVI sajandil von Tiesenhausen'ite suguvõsa käes. Poola ajal ühendati see Sangaste majandusmõisaga. Gustav Adolf andis selle metsa alla jäänud mõisa Corret'ile. 1664. a. läks see von Brackel'ite suguvõsa kätte, jäädes nendele 1786. aastani. Hiljem oli von Wu1f'ide, parun Bruiningk'ite ja de Villebois'de, von Barc'ide ja von Samson-Himmelsterna'de omanduses. Võõrandati von Lanziger'idelt. Plaanistati 1920. a. ühes karjamõisana juurdekuuluva Rahi taluga. Endine Arula juurde kuuluv Vanamõisa karjamõis on varemalt eraomanduseks müüduna mõisast lahus. Härrastemaja oli 1920. a. ühekordne krohvitud puuehitus, mis tänapäevaks on hävinud.

Omaaegses Arula koolis (kool on asutatud 1764) alustas 1945. a. haridusteed Kuutse talus sündinud (1936) kirjanik Mats Traat. Arulas on sündinud ja siin kandis kogu elu elanud rahvapillimees Oskar Kallis. Arula-Sihva maantee äärde, Madsa tallu jääb skulptor Ferdi Sannamehe (1895-1963) sünnikodu. Omaaegses Rebaste koolimajas (ehitatud 1870) töötas 1914-1916 koolijuhatajana kirjanik Alide Ertel. Nimeka hüdroloogi, tehnikadoktor August Velneri (1884-1952) sünnikoht asub Arula Vanamõisas.

Arula mõisa kohta vaata ka: https://sites.google.com/site/arulakyla/home