Talvepealinna ajalugu

14.12.21

Esimest korda tähistas Otepää talvepealinnaks olemist 1997. aastal. Sel ajal oli ainult Pärnul austav suvepealinna tiitel, kes sai selle Tallinna käest 1996. aastal. Teemapealinnade tiitli üleandmisele on traditsiooniliselt kutsutud kõik teemapealinnade ja Tallinna esindused. Pidulikul tseremoonial antakse üle Tauno Kangro poolt tehtud valitsemissau ning pealinna tunnistus. Talvepealinna Otepää ametlikuks raadiojaamaks on läbi aegade olnud raadio Sky Plus, kellega regulaarne koostöö algas 2005. aastal.

 

Talvepealinna algus

1990-ndate alguses ei olnud Otepääl spordi- ja turismitaristu nii hästi välja arenenud nagu praegu, pidime tõsiselt pingutama, kuidas olemasolevaga hakkama saada ja leidma uusi võimalusi. Koostöös Otepää ettevõtjatega püstitasime ühised eesmärgid – Otepääl pidi olema korras elukeskkond, puhas joogivesi, ilusad vaated, ehk kõik see, mis turistile ja ka kohalikule vajalik. Lõime Eestis esimese turismiinfopunkti ― rohelise „I". Tegelesime turismi- ja puhkemajandusega aktiivselt, tekkis uusi teenuseid, rekonstrueeriti ja avati uusi majutuskohti, paranes heakord ja linnapilt muutus. See kõik pani mõtlema, kuidas Otepääd paremini turundada.

Pärnu Linnavalitsusega olid kujunenud sõprussidemed ning kui me 1996. aastal Otepää turismitöötaja Mare Raidiga Tallinnas Pärnu kolleegidega kohtusime, oligi aeg küps Otepääl välja tulla talvepealinnana. Algas intensiivne ja aktiivne periood. Meil oli väga hea meeskond, tekkis suurepärane sünergia ning ka Pärnul oli huvi, et Otepää liituks teemapealinnade ringiga, kuna see suurendas tähelepanu ja andis paremaid võimalusi reklaamiks ja turunduseks. 1997. aastal otsustasime koos toonase Pärnu linnapea Vello Järvsaluga, et mängime tiitli üleandmise tseremoonia põhjalikult läbi. See formaat, mille esialgu kokku leppisime, pole laias laastus tänaseni muutunud.

Talvepealinnale oli vaja ka oma sümbolit. Otsisime seda "oma sümbolit" päris tükk aega, siis pöördusime Ari Peura poole. Ari ja Marit Peura pole otepäälastele tundmatud nimed, tegemist on meie sõprusvalla Vihti elanikega, kes on siiamaani jäänud Otepääga seotuks. Ari oli varem teinud Otepää turismivisuaalid ning tema loodud talvepealinna sümbol – lumehelbeke, oli väga sobiv. Praeguseks on seda sümbolit uuendatud. Patenteerisime ka oma slogani „Otepää – Eestimaa looduse pärl", 1996. aastal sai valmis ka esimene klantspiltidega turismialane voldik. Koostöös Valdur Sepa ja Süd-Est meediagrupiga tellisime talvepealinnale oma hümni „Laul Otepääst", sõnad kirjutas Villu Kangur ja viisi Indrek Kalda. Hümn kajas igal täistunnil Otepää raekoja kellatornist.

Hümni ja talvepealinna reklaamkõlle mängiti raadiotes. Kavandasime ka talvepealinna valguskujunduse, selle aitasid meil ellu viia Toomas ja Ülle Grišakov, kes olid tolleaegsed tipud sellel alal. Olime taas esimesed väikelinnades, kes hakkasid linnaruumi kaunistama ja valgustama. Siinkohal ei jõua üles loetleda kõike, mida sai tehtud – jõuluvana kontor, lumeskulptuurid, päkapikumaa, raekoja advendikalender, talvemuusika festival jne. Pealinnade idee on siiani kestnud. Hiljem lisandus võrgustikku kevadpealinn Türi ja sügispealinn Narva. Leian, et praegu on käes see hetk, kus pealinnade idee vajaks ülevaatamist ja värskendamist. Peaksime koos ettevõtjatega olema valmis uuteks arenguteks, talvepealinna teema annab selleks väga head võimalused. Oleme ju ikkagi unikaalsed. Mul on hea meel, et see idee elab edasi ning et otepää inimestele on oluline ja tähtis talvepealinnaks olemine.


Aivar Nigol
Otepää linnapea 1992–1999 ja vallavanem 2001-2005, pikaaegne Otepää vallavolikogu liige

 

 

Meenutusi käidud teelt

On suur rõõm, et traditsioon, mis sai alguse 20 aastat tagasi, elab, areneb ning muutub üha põnevamaks. See on Otepää muutumine Eesti talvepealinnaks olenemata sellest, kas lund on või ei ole ja olenemata inimestest, kes sel hetkel valda juhtimas või kultuurielu ning turismimajandust korraldamas. Või siiski olenedes inimestest! Ilma inimesteta poleks talvepealinna, ilma lumeta on talvepealinna tiitlit saadud küll. Õigusega võib talvepealinna ristivanemateks pidada Tiina Kiibust ja Tiit Kaske, kes toona Pärnu linnavalitsuses turismielu korraldasid. Kohtumisel 1996. aastal Tallinna Lillepaviljonis ühel Turismiameti üritusel hakkas talvepealinna-idee arenema. Oli väga oluline, et Pärnu, kes juba suvepealinna staatuse oli välja kuulutanud, tunnistaks, et suvepealinn ei kesta aastaringselt ja talvisel pööripäeval võib anda valitsemissaua talvele ehk Otepääle.

On tore, et Otepää linnapea Aivar Nigol innustus ideest ja usaldas Otepää Turismiinfokeskust talvepealinna projekti vedama. Tookord ei teadnud me projektipõhisest asjaajamisest midagi. Kolleeg Piret Kulasaluga panime kokku meeskonna ja hakkasime peale. Piretiga koos sai võimas algus tehtud, hiljem olid turismiinfokeskuses kolleegideks Berit Bendi, Marika Ojanurme, Maris Saar, Maiken Alter, Liivia Frantz, Lea Ilp. Ürituskorralduslikku kogemust väga ei olnud ― usk, et saame hakkama, oli suur. Sellist võimalust, et „ei saa, pole võimalik" ei olnud, uskusime talvepealinna mängu kui võimsasse turundusmärki, kuulasime inimesi, õppisime meeskonnalt ja tihti ka apsudest. Oluline märk meie suutmistest koos linnavalitsusega Pärnu ja Otepää sideme arendamisel oli suunaviit „Pärnu 153 km", mis sai paigutatud Palupera tee algusesse, valgusfoori juurde. Oli päris palju asjaajamist, et Maanteeamet aktsepteeriks sellist liiklusmärki, mis ei oleks tohtinud olla sellise tee ääres ― neil omad normid.

Liiklusmärgi paigaldamine toimus värvikates kostüümides ja läbi linna sõideti veoautokastis. Pärnu linnast väljasõiduteel, Uulu maantee äärde paigaldasime talvepealinna tiitlit suvele üle andes „Otepää" suunaviida. Võiks öelda, et ellu sai viidud võimatut! Aili Miks ajakirjanikuna oli hea õpetaja meediaga suhtlemisel, tema energia kaasa joosta talvepealinna ralliga oli hämmastav. Spordiklubi aktivist Arvo Saali esimesed ajakirjanduslikud sammud ja terav kaamerafookus. Valdur Sepp, kellelt sain esimese õppetunni, kuidas koostada meediaplaani ja seda läbi viia. Kohe sai selgeks, et selliseid summasid Otepää kohalikul omavalitsusel ei ole, et meediakajastust osta.

Tuli hakata ise kirjutama pressiteateid ja sõlmima partertehinguid a'la meie anname teile info talvepealinna sündmustest ja teie kajastate ja kumbki pool ei küsi selle eest raha. Tookord oli meediapartneriks Raadio2, täna SkyPlus. Meenub minu esimene teleintervjuu andmine talvapealinna avamiselt. Kaamera on otse sinu näo eest ja tundub, et esinemisnärvi võbelus paneks ka televaatajail ekraani värisema… ja siis Valdur Sepp oma rahustava kiirkoolitusega kuidas suhelda kaameraga. Suur roll selles, et Otepää oleks nähtav, arenev ja kõlav oli ja on kõigil turismi-, kultuuri-, sporditegelastel ja kohalikel elanikel, aga talvepealinna algusaastatel oli vaja jõulist ettevõtjat tegemiste ette ja taha. Raivo Kalda ja Paap Kõlar oma tihti utoopilisena tundunud mõtetega ― Otepää linnatänavaid katab pritsumeeste abiga tekitatud ilus jää, hommikust hiliste õhtutundideni saavad seal liuelda uisutajad ja ülekäigukohtades on jalakäijatele laotatud maha Oteksi vaibad, kesklinna sulgemine talveimemaaks, kus liiklemine saanidel. Otepää Postimaja energilised naised, kes tulid kaasa Päkapikumaja-postkontori mõttega, mis kerkiski Raekoja ette. Päkapikke vaja ― no teeme ära, vahetustega käisime tööruumides nina soojendamas, sest soojapuhureid maailm veel ei tundnud.

Postkontorisse said lapsed tuua kirju Jõuluvanale, aga neile vastata oli Jõulutaadil üksi raske. Milles küsimus ― kirjutasime turismiinfokeskuses aadresse ümbrikele nii, et käsi valus. Meenuvad Ave ja Ain Kruusmaa, Margus Möll, kes kunstilis-tehnilise poolega alati abis olid ja Riho Karu, kellele karukostüüm sai vist päris omaseks. Alati koostöövalmid Katrina Liiva, Lille Tali, Maie Niit ja paljud teised. Kõige olulisem oli see, et nendes esimestes Talvepealinna tegemistes oli tohutu entusiasm. Väga palju sündis õhinapõhiselt. Ettevõtmised olid kodukootud ja tegijad ei lugenud töötunde.

Nõuni, Pühajärve ja Otepää kooli lapsed tulid rõõmuga esinema. Ajakavad olid minuti pealt paigas. Valitsussauaks oli aastaid vana puust suusk, mille andis oma erakogust Toomas Uibo. Algas talvemuusika traditsioon, mille tõi Kadri Leivategija. Sündisid esimesed trükised ja suveniirid, kesklinna valguskujundus ja jõulukaunistuste konkursid. Auhinnafond oli enamasti ettevõtjatelt ja tänuks vaid turismiinfokeskuse kodukootud tunnustuskiri ja üks tore ühine pidu. Kindlasti on neid, kes kõik pealinna tiitlite saabumist Otepää keskväljakule on ära näinud ja on ka neid, kes on ettevõtmisesse suhtunud kui „linnaisade seiklusesse". Aga ometigi tõi see talvepealinna mäng Otepääle kuulsust ja kuulsusi. Laive Poska oma kultuuri- ja suhtekontaktidega aitas leida nii mõnegi esineja, kes ei nõudnud hiigelsummasid, sest raha meil nappis. Tänaseks on värvikamalt jäänud meelde Marek Sadam, kes saabus varahommikul otse eelmiselt ürituselt ― ei uskunud, et ta vastu peab hilisõhtuni. Aga milline energia ja oskus tabada päeva juhtides nii täpselt talvepealinna sisu, olemust ja inimesi!

Raimo Aas, kes tuli kohale minutipealt, ei jõudnud tutvustada kava ega inimesi, aga kõik kulges planeeritult ja isegi paremini ― vaatasid Raimo poole ja ta juba teadis… Eks see oli nende esinemiskogemus, aga see positiivne vaimustus on siiani meeles. Meenub üks Austraalia turist, kes sattus Otepääle just talvepealinna pidustuste keskel. Kuhu minna, mida teha küsimuste voorus esitab ta korraga sellise: ja kuidas ma pääsen Eesti presidendi talveresidentsi juurde??? Aga presidendil peab ju olema suve- ja talveresidents! Siin on mõtteainest tänastele talvepealinna korraldajaile, omavalitsustegelastele ja presidendikantseleile.

Tõeliselt hinnatav on, et teemapealinna mänguga haakus pärispealinn Tallinn ― mõnes mõttes kompenseeris see presidendilossi puudumist. Linnasekretär Toomas Sepp ja teised pärispealinlased tõid alates esimestest aastatest Otepääle seda pealinnasära, energiat ja huumorit ning andsid talveks meile valitsemisjulgust. Ka seda ei uskunud paljud, et pärispealinn selle mägi-eestlaste mänguga haakub.

Suur rõõm oli kui valitsuslaua taha istusid kevadpealinn Türi ja sügispealinn Narva. Sel hetkel oli väga hea tunne, et alustatu jõudis sinna, millest unistasime, et on kevad-, suve-, sügis- ja talvepealinn ning pärispealinna toetus. Et midagi muutuks, peab unistama suurelt! Meie uskusime koos meeskonnaga sellesse, mida tegime. Mäletan ühte raadiointervjuud. Oli vihmane ja roheline. Ei märkigi lumest ja talvest, mis pidi hakkama loetud tundide pärast. Intervjueerija küsib, et mida te avate, kui talve pole. Mina vastu, et mis mõttes pole, talv algab täpselt minutipealt õigel ajal. Seisame Raekoja ees, kohe on aeg, kus pärispealinn ulatab saua talvepealinnale valitsemiseks, tibutab vihma. Ja kui talvepealinn kuulutatakse linnapea poolt avatuks, hakkab sadama õrnvalget lund. Oli suur tegu tõestada, et ei olnud meil katusel lumekahureid. Oli usk!

P.S. Mälestuste ja meenutustega on nii, et kirjasõnasse ei mahu kõiki, aga kõik hetked ja inimesed-kaasteelised on südamesopis olemas ja olen tänulik, et Te olite ja olete olemas! Soovin talvepealinlastele jätkuvat õhinat ning iseendasse ja imedesse uskumist. Lumevalgust meile kõigile!

Mare Raid
Endine Otepää talvepealinna korraldusmeeskonna liige, Otepää vallavolikogu liige


Aivar Nigoli ja Mare Raidi meenutused ilmusid esimest korda Otepää Teatajas 22.12.2016

 

 

 

Koostöö Sky Plusiga

 

Esimene koostööleping raadio Sky Plus ja Otepää valla vahel sõlmiti juba pikemat aega tagasi. Koostööleping sõlmitakse talveperioodiks ning sellel ajal edastab raadio Otepää piirkonna talvist infot ehk lumeinfot. Lumeinfo koostab raadio jaoks Otepää Turismiinfokeskus.

Sky Plus on ametliku talveraadiona edastanud infot lumeolude ja talviste puhkamisvõimaluste kohta nüüdseks juba ligi 20 aastat. Lume-ja talvetegvuste infot kuuleb igal neljapäeval ja reedel ca kl 12:30 ja 16:30 sagedusel 99,1 MhZ või veebis skyplus.fm.