« Tagasi

23. aprillil 2020 tähistanuks Urmas Ott 65. sünnipäeva

Urmas Ott on sündinud Otepääl. Ta lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuhtimise erialal 1979. aastal ja osales Eesti Televisiooni teleajakirjanike kursustel. Oti telekarjäär algas 1978. aastal Eesti Televisioonis uudistesaate "Aktuaalne kaamera" diktorina. Diktoritöö kõrval juhtis ta "Estraaditähestikku" (1983-1989), "Aktuaalse kaamera" uudiseid luges 1991. aasta varasuveni.

Tuntuks kogu toonase Nõukogude Liidu televaatajate seas sai ta seitse hooaega 1986–1993 kestnud saatesarjaga "Teletutvus", milles ta intervjueeris põhiliselt Nõukogude Liidu ja Venemaa kultuuri- ja ühiskonnategelasi. Sarjas sündis 61 isikuintervjuud. Saatesarja näidati nii Eesti Televisioonis kui ka Kesktelevisioonis. Ott juhtis ka ETV saateid "Hommikutelevisioon", "Öötelevisioon", aastavahetuse autorisaateid "Urmas Ott ja teised." Vol I-V 1991–1995 jt.

Septembrist 1992 kuni juunini 1998 juhtis Ott Eesti Televisioonis saatesarja "Carte blanche" (kokku 138 saadet), 2003. aastal "Augustivalgust" (ETV) ning 2003–2006 Kanal 2 saadet "Happy Hour". Urmas Ott juhtis mitut populaarset telesaadet ka Venemaal. Viimaseks saateks jäi tal venekeelne intervjuusari Raadio 4-s "Sündsuse piires" ("В рамках приличия").

Ta suri pärast leukeemia raviks tehtud luuüdi siirdamist müokardi infarkti. (Allikas: Wikipedia).

Meenutab Valdur Sepp:

Mäletan Urmas Otti

 

Paljudel otepäälastel on omad  meenutused ja mälestused kokkupuudetest Urmas Otiga kooliajast klassikaaslastena, sõbrana lapsepõlvepäevilt või vana hea tuttavana.

Meie teed ristusid, mil tulin Otepää Rahvateatrisse näitejuhiks. Tema oli tol ajal ajutiselt

Otepää Kultuurimajas kunstilise juhi ametikohal (lavaka uks sulgus,  Peda uks kohe avanes), et  Tallinna õpingutele startida.

 

Andekas oli ta küll: Kalju Ruuven kutsus ta juba koolipoisina üheks peaosaliseks– H.Luige kirjutatud lavastusse ,,Striptiis eriravilas".  Seda menukat lugu mängiti 36 korda üle Eesti.

Uhke loomuga ja eesmärgikindlalt oma põhimõtteid taga ajades, just nagu kinnitust otsides oma teooriate õigsusele, nii viis ta oma unistused teoks. Meediatööle ihkas ta hing, mingi maakultuurimaja juhataja koht oli välistatud. ,,Liiga väikesed kohad ja sumbunud õhk," võttis ta lühidalt kokku tolleaegse maaelu. Teleekraan ja raadio olid ilmselt ta unistus juba siis, sest õppides Pedagoogilises Instituudis  astus ta ikka majast ja siinsetelt pidudelt läbi, raadiomakk kaelas ja mikrofon valmis, et  igal ajahetkel intervjuusid võtta. Kas need kunagi kõik raadioeetrisse jõudsid, ei julge kinnitada aga kindlasti nii mõnedki  otepäälased saavad täna meenutada, et ka nemad olid Oti intervjueeritavad, mis on ju tõsi.

 

Pedagoogilise Instituudi viimase praktika - üritused ja diplomilavastuse tegi ta siin, Otepää Kultuurimajas,  praktikajuhendajaks oli Udo Jäär.

 

Klubitööpraktika sidus ta  tolleaegse klubitöövormiga „Elav ajaleht",  kus ta sai juba siis pommitada teravate küsimustega  kohalikke partei-ja rajoonijuhte. Oti küsimusterahe all tundsid kutsutud  ennast suhteliselt ebamugavalt aga seda Ott nautis ja täie mõnuga. Töö tehtud ja hinne käes, ütles Ott kokkuvõtteks: ,, Mitte iialgi ma ei kasuta sellist idiootset vormi ja mitte iialgi  ei taha ma  kuulda sõna „klubitöö""! Kahjuks jäi talle ütlemata,  et kogu oma elu siduski  ta tegelikult tolleaegse  klubitöö vormiga „Elav ajaleht", sest sellises vormis olidki  tema telesaated!

 

Diplomilavastuse  tegi Urmas Ott ise. Ei kaasanud ta sinna abimeheks teatrijuht Kalju Ruuvenit. Suurimaks abimeheks oli sõber Peeter Saarep ja siinsed head näitlejad Arne Laos ning Anni Kütt. Lavastuseks oli I .Punini „Bunin-Play ehk ,,Hämarad alleed". Lavakujunduseks oli aga kirsipuu, mis läheb õitsema ja mis täidab lõpuks kogu lava oma iluga. Esietendus toimus 7.mail 1979. aastal, millele lisandus veel üks etendus ja siis oligi kõik. Miks Kalju Ruuven seda lugu heade näitlejatega  etendustuuridel rohkem ei kasutanud võib täna ainult oletada, et ju siis oli Urmas Ott liiga uhke ja isepäine, et paluda Kaljut appi. Suurtele tegijatele peab jaguma õhku ja ruumi – nii lihtne see ongi!

 

Kui teistpoolsus on olemas, siis õitsegu kirsiaed Urmase auks ka seal, taevastel radadel!

Fotol: Urmas Ott, foto: Raivo Tiikmaa/ERR