« Tagasi

Valitsus: 2+2 reegel muutub

Tallinn, Stenbocki maja, 18. juuni 2020 – Valitsus otsustas alates 19. juunist asendada 2+2 reegli inimeste hajutamise nõudega. See tähendab, et jätkuvalt tuleb hoida inimeste vahel turvalist distantsi, kuid 2+2 reegli kohustuslikus korras täitmist riik enam ei nõua.


„Arvestades koroonaviiruse leviku vähenemist otsustas valitsus täna leevendada 2+2 reegli nõuet, kuid endiselt on väga oluline, et inimesed käituksid enda ja teiste tervise kaitsmiseks vastutustundlikult, hoiaksid võimalusel distantsi ning liiguksid hajutatult," ütles peaminister Jüri Ratas.

Hajutamise nõue vahetab 2+2 reegli välja kõikjal avalikus ruumis, sealhulgas nii müügi- kui teenindussaalides, kaubanduskeskuse üldkasutatavates ruumides, kui ka näiteks kasiinodes ja mänguautomaatide saalides. 2+2 reegli asemel tuleb hajutatus tagada ka avalikel üritustel, avalikel koosolekutel kui  ka jumalateenistuste ja usutoimingute  läbiviimisel.

Nõue hakkab kehtima avalikes saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates ning ka keegli, bowlingu, piljardi mängukohtades, samuti laste mängutubades. Lisaks ka põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides, samuti täienduskoolitusasutuste, huvikoolide, huvitegevuse pakkujate ning avatud noortekeskuste tegevuse korraldamisel. Sama kehtib ka noortelaagrites ja õpilasmalevates, sportimisel ning muuseumide ja näituste külastamisel.

Samuti tegi valitsus otsuse, et autokoolides loobutakse nõudest, et autos tohivad viibida üksnes õpetaja ja õpilane.

Ühtlasi otsustas valitsus alates 1. juulist taastada ööklubide, vesipiibukohvikute ning täiskasvanute klubide tegevuse. Need meelelahutuskohad tohivad oma uksed avada tingimusel, et selle pidaja tagab kohalviibijate hajutamise, 50 protsendi täituvuse, maksimaalselt 100 inimese osalemise ning desinfitseerimisnõuete täitmise.

Oluline on, et antud korraldus puudutab ainult 2+2 reegli leevendamist, kõik teised kehtestatud nõuded osalejate arvu, ruumi täituvuse, desinfitseerimisvahendite ja muu kohta, jäävad kehtima.


Kriisireguleerimine ja valmisolek

Kriisireguleerimine hõlmab hädaolukordade ennetamist, nendeks valmistumist, hädaolukordade lahendamist ja tagajärgede leevendamist ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamist. Hädaolukorra all mõistetakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab paljude inimeste elu, tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses.

Kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise õiguslikud alused on sätestatud hädaolukorra seaduses.

Otepää vallas on moodustatud valla kriisikomisjon, kuhu kuuluvad lisaks valla töötajatele ka jõustruktuuride jt esindajad. Kriisikomisjoni ülesanne on korraldada hädaolukordades valmisolekuks ja kriisiolukordade lahendamiseks vajalikke tegevusi.

 

Otepää valla kriisikomisjoni koosseis:

Nimi Amet
Jaanus Barkala
Vallavanem (komisjoni esimees)
Kajar Lepik
Abivallavanem (komisjoni aseesimees)
Rein Pullerits
Vallavolikogu esimees
Jaak Grünberg Majandusteenistuse juhataja
Kadri Sommer Sotsiaalteenistuse juhataja
Monika Otrokova Kommunikatsioonijuht
Andres Arike SA Otepää Tervisekeskus juhataja
Jüri Teder AS Otepää Veevärk juhataja
Get Tasang
Nooremleitnant
Õhuseiredivisjon
Tõika RPo ülem
Sander Karu
Piirkonnapolitseinik
PPA Lõuna prefektuur Kagu PJ
Gehrt Kompus
Komandopealik
Otepää PK
Päästeameti Lõuna Päästekeskus
Esmar Naruski Eritehnik OÜ juhataja, Otepää kaitseliitlane

 

Komisjoni e-posti list: kriisikomisjon@otepaa.ee 


Otepää valla kriisikomisjoni põhimäärus. Otepää Vallavalitsuse 18.06.2018 määrus nr 5

 

Otepää valla kriisikomisjoni moodustamine. Vallavanema 02.03.2020 käskkiri nr 1

Otepää valla kriisikomisjoni moodustamine. Vallavanema 07.04.2020 käskkiri nr 2