« Tagasi

Terviseamet: lähikontakte tuleks endiselt vältida, üritusi tuleks korraldada õues

Terviseameti riskimaatriksi kohaselt ohustab koroonaviirus eelkõige kinnistes ruumides ja/või haigega lähikontaktis olevaid inimesi, viiruse riskirühma kuuluvad vanemaealised ja kroonilised haigeid.

Riskimaatriksi eesmärk on anda inimestele praktilisi nõuandeid mai- ja juunikuuks, et adekvaatselt hinnata piirangute leevendamise tingimustes planeeritavate kohtumiste terviseohutust ning rakendada vajalikke ennetusmeetmeid.

„Arvestades, et kevad on käes ja ilmad ilusad, soovitame eelistada üritusi ja tegevusi õues, sest riskirühmad on kinnistes ruumides suuremas ohus. COVID-19 nakkuse vältimisel on distantsi hoidmine väga oluline ja lähemal kui kaks meetrit ei tohiks võõrale inimesele üle 15 minuti olla," ütles terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht doktor Arkadi Popov.

Riskide hindamise juhendis on eraldi ohutasemed eri vanuses inimestele ja riskirühmadesse kuuluvatele inimestele sõltumata vanusest. Kuna kogunemistega kaasnevad ohud on välitingimustes ja siseruumides erinevad, siis on ka soovitused kogunemisi planeerivatele inimestele erinevad. Maatriks annab ka vastuse küsimusele, millal on otstarbekas kasutada maski.

„Paneme südamele, et kõik nakkushaiguse sümptomitega inimesed püsiks kodus ja need, kes tunnevad end tervena, peaksid ringi liikudes kinni kõigist ohutusnõuetest. Kuigi oleme teinud juhise, mis aitab planeerida gruppides kokkusaamisi, soovitame hoida suhtlusring võimalikult kitsas, sest erinevate inimestega kohtudes nakatumise risk suureneb," ütles doktor Arkadi Popov.

Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel teineteisele lähemal kui 2 meetrit.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2.

Riskimaatriks: www.terviseamet.ee/et/terviseameti-riskihinnangud-covid-19-piirangute-leevendamise-tingimustes

Ennetusmeetmed

•             Haigena püsi kodus

•             Hoia distantsi ja võimalusel hajuta gruppe

•             Ära ole üle 15 minuti võõrale inimesele lähemal kui 2 meetrit. Kui see pole võimalik, kaalu maski kandmist

•             Hoia suhtlusring võimalikult kitsas, erinevate gruppidega kohtudes nakatumise risk suureneb.

•             Pese sageli käsi, sest haigus levib ka pesemata käte kaudu.

•             Kui kätepesu võimalust ei ole, kasuta desinfitseerijat.

•             Kata köhides ja aevastades suu ühekordse taskurätiga, viska see kohe pärast kasutamist ära ja pese kohe käed.

 

Mask on täiendav ennetusmeede

-              soovituslik rahvarohketes siseruumides, ühistranspordis, kaubanduskeskustes jne

-              kui kohtud 65+ või riskirühma inimesega.

-              alla kümneaastastel lastel ei ole soovitav maski kanda.

-              kanna tervishoiu- ja hoolekandeasutustes, lähtudes asutuste sisekorraeeskirjadest.

 

Kanna maski õigesti, see peab katma nina ja suu

-              ühekordsed maskid tuleb märgumisel välja vahetada, visata prügikasti ja pesta või puhastada käed.

-              riidest maski tuleb pärast igat kasutuskorda pesta.

 

Kohtumisi planeerides

-              eelista üritusi ja tegevusi õues.

-              arvesta, et riskirühmad on kinnistes ruumides suuremas ohus. 

-              lapsed on viirusest vähem ohustatud ja nende ühistegevusele on vähem piiranguid.

-              ürituste planeerimisel palume järgida terviseameti juhendit.


Kriisireguleerimine ja valmisolek

Kriisireguleerimine hõlmab hädaolukordade ennetamist, nendeks valmistumist, hädaolukordade lahendamist ja tagajärgede leevendamist ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamist. Hädaolukorra all mõistetakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab paljude inimeste elu, tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses.

Kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise õiguslikud alused on sätestatud hädaolukorra seaduses.

Otepää vallas on moodustatud valla kriisikomisjon, kuhu kuuluvad lisaks valla töötajatele ka jõustruktuuride jt esindajad. Kriisikomisjoni ülesanne on korraldada hädaolukordades valmisolekuks ja kriisiolukordade lahendamiseks vajalikke tegevusi.

 

Otepää valla kriisikomisjoni koosseis:

Nimi Amet
Jaanus Barkala
Vallavanem (komisjoni esimees)
Kajar Lepik
Abivallavanem (komisjoni aseesimees)
Rein Pullerits
Vallavolikogu esimees
Jaak Grünberg Majandusteenistuse juhataja
Kadri Sommer Sotsiaalteenistuse juhataja
Monika Otrokova Kommunikatsioonijuht
Andres Arike SA Otepää Tervisekeskus juhataja
Jüri Teder AS Otepää Veevärk juhataja
Get Tasang
Nooremleitnant
Õhuseiredivisjon
Tõika RPo ülem
Sander Karu
Piirkonnapolitseinik
PPA Lõuna prefektuur Kagu PJ
Gehrt Kompus
Komandopealik
Otepää PK
Päästeameti Lõuna Päästekeskus
Esmar Naruski Eritehnik OÜ juhataja, Otepää kaitseliitlane

 

Komisjoni e-posti list: kriisikomisjon@otepaa.ee 


Otepää valla kriisikomisjoni põhimäärus. Otepää Vallavalitsuse 18.06.2018 määrus nr 5

 

Otepää valla kriisikomisjoni moodustamine. Vallavanema 02.03.2020 käskkiri nr 1

Otepää valla kriisikomisjoni moodustamine. Vallavanema 07.04.2020 käskkiri nr 2