« Tagasi

Riik toetab FIE-sid sotsiaalmaksu tasumisega

Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata kriisiga kaasnevate majandusraskustega toime tulla.

„Riik kannab FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse summa nende maksu- ja tolliametis olevatele ettemaksukontodele. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, siis saab ta seda raha kasutada ükskõik millise maksukohustuse katmiseks kas koheselt või tulevikus ja võib selle küsida oma pangakontole," ütles rahandusminister Martin Helme. „Loodame, et see on toeks kõikidele FIE-dele, kel sel raskel ajal vähegi käivet ja tellimusi on, et edasi toimetada."

Kui palga väljamakse on väiksem kui sotsiaalmaksu kuumäär, siis märtsis, aprillis ja mais pole ettevõtjatel kohustust  tasuda sotsiaalmaksu vähemalt kuu määralt.

Nii FIE-dele kui ka teistele maksumaksjatele ei arvutata ega määrata  kahe kuu jooksul ehk 1. märtsist kuni 1. maini, maksuvõlgadelt intresse ja neid ei tule ka hiljem tasuda.

Meede puudutab nii varem tekkinud maksuvõlgadelt intressi arvestamist ja tasumist kui ka alates 1. märtsist tekkinud ja tekkivatelt maksuvõlgadelt intressi arvestamist. Intresside tasumine peatatakse ka ajatatud maksuvõla puhul. Alates 1. maist taastub tavapärane intressi arvestus, kuid siis juba määraga 0,03 protsenti päevas.

Maksuvõlgade ajatamise korral saab MTA õiguse vähendada intressi määra kuni 100 protsenti. Hetkel on maksimaalne võimalik intressi vähendamine 50 protsenti

Intressi määra vähendatakse tähtajatult tänaselt 0,06 protsendilt 0,03 protsendile.

Eriolukorra ajal tuleb endiselt korrektselt ja tähtaegselt esitada maksudeklaratsioone ja, kui vähegi võimalik, tasuda makse õigeaegselt. Need kohustused ära ei kao. Raskel ajal on see riigi toimimise jaoks olulisem kui kunagi varem.

FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, sest maksustatav tulu selgitatakse välja füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel üks kord aastas. Aasta jooksul peab FIE maksma neli korda sotsiaalmaksu avansilisi makseid.

Rahandusministeerium 

Kriisireguleerimine ja valmisolek

Kriisireguleerimine hõlmab hädaolukordade ennetamist, nendeks valmistumist, hädaolukordade lahendamist ja tagajärgede leevendamist ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamist. Hädaolukorra all mõistetakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab paljude inimeste elu, tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses.

Kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise õiguslikud alused on sätestatud hädaolukorra seaduses.

Otepää vallas on moodustatud valla kriisikomisjon, kuhu kuuluvad lisaks valla töötajatele ka jõustruktuuride jt esindajad. Kriisikomisjoni ülesanne on korraldada hädaolukordades valmisolekuks ja kriisiolukordade lahendamiseks vajalikke tegevusi.

 

Otepää valla kriisikomisjoni koosseis:

Nimi Amet
Jaanus Barkala
Vallavanem (komisjoni esimees)
Kajar Lepik
Abivallavanem (komisjoni aseesimees)
Rein Pullerits
Vallavolikogu esimees
Jaak Grünberg Majandusteenistuse juhataja
Kadri Sommer Sotsiaalteenistuse juhataja
Monika Otrokova Kommunikatsioonijuht
Andres Arike SA Otepää Tervisekeskus juhataja
Jüri Teder AS Otepää Veevärk juhataja
Get Tasang
Nooremleitnant
Õhuseiredivisjon
Tõika RPo ülem
Sander Karu
Piirkonnapolitseinik
PPA Lõuna prefektuur Kagu PJ
Gehrt Kompus
Komandopealik
Otepää PK
Päästeameti Lõuna Päästekeskus
Esmar Naruski Eritehnik OÜ juhataja, Otepää kaitseliitlane

 

Komisjoni e-posti list: kriisikomisjon@otepaa.ee 


Otepää valla kriisikomisjoni põhimäärus. Otepää Vallavalitsuse 18.06.2018 määrus nr 5

 

Otepää valla kriisikomisjoni moodustamine. Vallavanema 02.03.2020 käskkiri nr 1

Otepää valla kriisikomisjoni moodustamine. Vallavanema 07.04.2020 käskkiri nr 2