« Tagasi

Kliinikum taastab plaanilise ravitöö järk-järgult

Tartu Ülikooli Kliinikum peab plaanilise ravitöö taastamisel silmas ennekõike nii patsientide kui tervishoiutöötajate ohutust ning taastab plaanilise ravitöö järk-järgult, samal ajal pidevalt COVID-19 levikut Eestis ja ka mujal maailmas jälgides.

„Haiglad on täna olukorras, milles pole kunagi varem olnud. Sellest hoolimata soovib kliinikum pakkuda patsientidele parimat võimalikku ravi nii eriolukorra ajal kui ka sellest väljudes," kinnitas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe kohusetäitja Marek Seer. „Kui eriolukorra ajal jätkus lisaks erakorralisele abile ka selline ravi, mida ei olnud võimalik edasi lükata – seda nii ambulatoorsete vastuvõttude puhul kui ka haiglaravi puhul, siis arvestades COVID-19 levikut Eestis, on õige aeg leida sobivad viisid tavapärase töö juurde naasmiseks," lisas Seer.

Lisaks Terviseameti poolt allkirjastatud juhistele on kliinikumi kriisijuhtimismeeskonnas välja töötatud plaaniliste raviteenuste taastamise hindamise kriteeriumid. Kriisijuhtimismeeskonna juhi professor Joel Starkopfi sõnul määratakse nende kriteeriumite alustel, mis erialadel ja millises mahus saab plaanilist ravitööd hakata taastama. „Kindlasti on töö taastamine erialati erinev, niisamuti taastamise ajaline telg, sõltudes muuhulgas haigete logistikast ja protseduuride vajadusest," selgitas professor Starkopf.

Ravitöö taastamisel tuleb leida tasakaal nii eriolukorra tõttu arstiabist ilma jäänud patsientide kui ka teiste järjekorras olevate patsientide vahel. „Tartu Ülikooli Kliinikumil on kõikide nende patsientide andmed, kelle plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud, päevaravi või statsionaarne ravi eriolukorra tõttu edasi lükkus. Võtame nende patsientidega ise ühendust, et leppida kokku, kuidas planeeritud vastuvõtud või haiglaravi toimub. Lähtume põhimõttest, et eelistatud on patsiendid, kelle ravi edasi lükati, kuid samas peame leidma ka võimalused teiste patsientide jaoks, kelle eriarsti vastuvõtu või haiglaravi vajadus on muutunud akuutsemaks," ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht Andres Kotsar. „Täname patsiente mõistva suhtumise ja kannatlikkuse eest. Palun jälgige ka edaspidi meie infokanaleid, jagame igapäevaselt ravitöö taastamise infot ka kliinikumi koduleheküljel," lisas dr Kotsar.

Ravitöö taastamine tähendab muuhulgas seda, et patsientide ja töötajate ohutuse nimel järgitakse kliinikumis ka edaspidi rangelt kõiki viiruse tõkestamise reegleid, mistõttu tuleb haiglasse sisenejatel läbida kontrollpunkt sissepääsu juures. „Majja sisenedes kontrollitakse teie terviseseisundit ning tagatakse isikukaitsevahendid," selgitas ravijuht ning lisas, et ka patsientidel on suur roll infektsioonikontrolli nõuete järgmisel. „Patsiendid peavad hoidma haiglaruumides kahemeetrist distantsi teiste patsientidega ning järgima kätehügieeni reegleid," rääkis ravijuht Andres Kotsar.

Just rangete infektsiooninõuete täitmine ja kontrollpunktide sisseviimine on kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juhi professor Joel Starkopfi sõnul olnud efektiivsed COVID-19 leviku tõkestamisel haiglaruumides. „Teiste riikide kogemusel saame öelda, et viiruse haiglast eemal hoidmine on võtmetähtsusega, mistõttu on plaanilise ravitöö taastumine just sammhaaval ainuõige lahendus," ütles prof Starkopf.

Lisainfo:
Marek Seer, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe kt
Marek.Seer@kliinikum.ee
Tel: 731 9401

 

 


Kriisireguleerimine ja valmisolek

Kriisireguleerimine hõlmab hädaolukordade ennetamist, nendeks valmistumist, hädaolukordade lahendamist ja tagajärgede leevendamist ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamist. Hädaolukorra all mõistetakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab paljude inimeste elu, tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses.

Kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise õiguslikud alused on sätestatud hädaolukorra seaduses.

Otepää vallas on moodustatud valla kriisikomisjon, kuhu kuuluvad lisaks valla töötajatele ka jõustruktuuride jt esindajad. Kriisikomisjoni ülesanne on korraldada hädaolukordades valmisolekuks ja kriisiolukordade lahendamiseks vajalikke tegevusi.

 

Otepää valla kriisikomisjoni koosseis:

Nimi Amet
Jaanus Barkala
Vallavanem (komisjoni esimees)
Kajar Lepik
Abivallavanem (komisjoni aseesimees)
Rein Pullerits
Vallavolikogu esimees
Jaak Grünberg Majandusteenistuse juhataja
Kadri Sommer Sotsiaalteenistuse juhataja
Monika Otrokova Kommunikatsioonijuht
Andres Arike SA Otepää Tervisekeskus juhataja
Jüri Teder AS Otepää Veevärk juhataja
Get Tasang
Nooremleitnant
Õhuseiredivisjon
Tõika RPo ülem
Sander Karu
Piirkonnapolitseinik
PPA Lõuna prefektuur Kagu PJ
Gehrt Kompus
Komandopealik
Otepää PK
Päästeameti Lõuna Päästekeskus
Esmar Naruski Eritehnik OÜ juhataja, Otepää kaitseliitlane

 

Komisjoni e-posti list: kriisikomisjon@otepaa.ee 


Otepää valla kriisikomisjoni põhimäärus. Otepää Vallavalitsuse 18.06.2018 määrus nr 5

 

Otepää valla kriisikomisjoni moodustamine. Vallavanema 02.03.2020 käskkiri nr 1

Otepää valla kriisikomisjoni moodustamine. Vallavanema 07.04.2020 käskkiri nr 2