8.oktoobri pidulikul  auhinnagalal Eesti Parimad Ettevõtted 2015 pälvis Aasta Ettevõtte tiitli ehitusettevõte Kodumaja. Aasta Ettevõte valiti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) konkursi Ettevõtluse Auhind ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu Konkurentsivõime Edetabeli parimate seast. Piirkonna parima auhinna sai UPM-Kymmene Otepää AS.

 

EASi Ettevõtluse Auhind 2015 võitjad:

Aasta uuendaja Adcash

Aasta eksportöör Kodumaja

Aasta piirkonna ettevõte UPM-Kymmene Otepää

Aasta vastutustundlik ettevõte Playtech Estonia

Aasta välisinvestor Westaqua-Invest

 

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu Konkurentsivõime Edetabeli 2015 võitjad:

Aasta mikroettevõte Interstudio

Aasta keskmise suurusega ettevõte AdCash

Aasta suurettevõte Merko Ehitus

 

Konkurentsivõimelisimad ettevõtted tegevusvaldkonniti:

BLRT Grupp, tööstus- ja energeetika

A. Le Coq, toiduainetööstus

Swedbank, finantsvahendus

CM Tallinn, hulgikaubandus

Eesti Telekom, side-, kommunikatsioon ja IT

Tallink Grupp, turism

Tallinna Kaubamaja Grupp, jaekaubandus

Technopolis Ülemiste, kinnisvara

Greencarrier Liner Agency, transport ja logistika

Merko Ehitus, ehitus

Olympic Entertainment Group, teenindus

 

Kasevineer jõuab Otepäält nii Euroopasse kui Hiinasse

 

15 aastane firma UPM-Kymmene Otepää kasvas Valgamaa suurimaks tööandjaks. Ettevõte väärindab kohalikku puitu ja toob ekspordiga raha Eestisse.

Möödunud aastal tootis ettevõte 50 000 kuupmeetrit vineeri. Ettevõtte käive jäi 33 miljoni ja kasum 7 miljoni euro kanti. Kuna enamik klientidest asub väljaspool Eestit, tähendab see kümnete miljonite eurode suurust eksporti.

 

Nime järgi võib arvata, et tegu on Soome ettevõttega, kuid 2000. aastal loodi see kahe Eesti (Forestex ja Silvester) ning ühe Soome firma (Suomen Wood) poolt. Mai keskel loodud ettevõte ehitas endise Otepää autobaasi kohale sisuliselt poole aastaga vineeritehase, kust juba novembri lõpus tuli välja esimene spoonileht.

 

Eesti metsadest pärit puidust valmistatud vineeri järele oli nii suur nõudlus, et  majandusbuumi harjal ehitati tehas kaks korda suuremaks. "Täna laieneme veel, ehitus käib," märgib UPM-Kymmene Otepää tegevjuht Ando Jukk. 

 

2003. aastal ostis firma aktsiad Soome börsiettevõte UPM-Kymmene Wood, mis omab kokku üheksat vineeritehast Eestis, Soomes ja Venemaal.

 

"Kui oled seotud börsiettevõttega, on teatud bürokraatia suurem ja aruandlust ning sisemist raporteerimist rohkem kui tavalisel äriettevõttel või pereettevõttel," tõdeb Jukk, kes on  Otepää vineeritehast juhtinud esimesest aastast alates. 

 

Algusest peale on valmistatud kasevineeri. Kasepalk pärineb Eesti metsadest ja tuuakse kohale kuni saja kilomeetri raadiusest, kaugemalt vedamine läheb liiga kulukaks. Kümme  aastat tagasi hakati lisaks tavalisele puupinnaga kasevineerile tegema ka heliisolatsiooniga ehk heli summutava kummikihiga kaetud vineeri, hiljem tuli sortimenti ka rahva seas  filmivineeriks ristitud toode Wisa-Form. Seda kasutatakse betoonraketistes ja ka  treileripõhjades.

 

"Vineer on lihtne toode, kuid kui annad talle mingi lisaväärtuse juurde, saab klient seda kasutada eri kohtades," märgib Jukk. Otepää tehases valmistatakse vineeri paksusega 4–50 millimeetrit. Kui kõik paksused, mõõdud, pealistuspinnad ja värvid arvesse võtta, võib tehasel eri tooteid olla paari tuhande ringis.

Lõviosa toodangust ehk 95 protsenti läheb piiri taha. Suurem osa Euroopasse, kuid ka Aasiasse – Lõuna-Koreasse ja Hiinasse. "Kaup ei tule ainult Hiinast siia, vaid seda läheb ka sinna," muigab Jukk.

 

Näiteks gaasitankerite ehitusel kasutatakse kasevineeri selle sobivate omaduste tõttu. Gaasi transporditakse miinus 165 kraadi juures, kus metall muutub rabedaks, kuid teatud materjalid, näiteks puit, peavad vastu.

 

Suur osa Otepää tehase toodangust leiab kasutust transporditööstuses – autodes, rongides, laevades, kaubikutes, liinibussides jne. Näiteks kasutatakse vineeri sõiduautode  pagasiruumipõhjadeks ja tagumiste istmete seljatugedes, rahvusvaheliste vedude autode  magamisasemete ehitamiseks, kärupõhjades, busside põrandate ja pagasiruumide ehitamisel jm. Igal juhul on oluline materjali väga hea kvaliteet. Kasevineeri osas on see  Otepää tehase puhul üks tugevamaid.

 

Veel kasutatakse vineeri näiteks lavade, tellingute või kõlarite puhul, aga Otepääl valminud spooni on kasutatud ka Estonia klaverites. Eestis valmistatakse vineeri veel väikses koguses mööbliettevõttes Tarmeko ja lätlastele kuuluvas Kohila vineeritehases. Kuna ka Kohilas käib  laienemine, peaks tuleva aasta lõpuks siinne vineeritootmine praegusega võrreldes kolmekordistuma.

 

Enamik Eesti tehaste konkurente asub Põhja-Euroopas, kuna siin piirkonnas kasvab tooraine ehk kasemets. "Hiinlased teevad ka, aga meiega konkureerivad Venemaa, Soome ja Läti tehased," märgib Jukk.

 

Püsiv töötajaskond on UPM-Kymmene Otepää edu pant. "Kvaliteedi taga on ainult inimesed," kiidab tegevjuht. Praegu saab tööd 200 inimest, kusjuures mehi-naisi on enamvähem pooleks. Võiks arvata, et töö vineeritehases on konti mööda eelkõige meestele, kuid ka naised olla väga tublid. Pärast laienemistööde lõppu palgatakse veel 40 inimest juurde. Töötajad tulevad Otepää linnast ja vallast, kuid ka kuni 50 kilomeetri raadiusest.  "Maapiirkonnas tööd andes on selles mõttes hästi, et kui oled korrektne tööandja, siis leiad ikka inimesi," tähendas Jukk.

 

Kuna tehases käib töö ööpäev läbi ja 365 päeva aastas, peab töötama nii öösel kui päeval. Inimestele vastu tulles on tehtud 12tunnised vahetused, sel juhul on rohkem vabu päevi. Lisaks on väiksema tööpäevade arvu puhul ka tööle sõitmise kulu väiksem.

Kaugemalt tulijatele kompenseeritakse transport. Tööliste tööle ja koju vedamiseks pole mõtet bussi käima panna, kuna inimesed elavad hajusalt ja mõne jaoks kujuneks see igapäevaseks kolmetunniseks matkaks.

 

Tööohutust peetakse ettevõttes väga oluliseks ja ka külalised saavad territooriumil liikumiseks kaitseprillid, kiivri ning helkurvesti. Riietusruumide juures on avar duširuum, kus saab pärast tööd ennast puhtaks pesta. Lisaks on töötajate käsutuses elektriline  massaažitool, mis leiab sagedast kasutamist.

 

Veel räägib Jukk tootmisettevõtte omapärast: kaudselt saab tööd viis-kuus korda rohkem inimesi, kes on muude teenuste osutajad. Näiteks tooraine või varuosade tarnijad või majutusettevõtted – käib ju firmas palju väliskülalisi, kes vajavad ka ööbimiskohta. Lisaks on vineeritehases praegu käimas ehitustööd, kus leiavad rakendust ehitusfirmad. 

 

Väärib märkimist, et UPM-Kymmene Otepää kontori- ja olmeruumides on kasutatud nii seintel kui laes oma tehase toodangut, lisaks on vineerist tehtud ka sisetrepid.

 

Koostööd tehakse ka Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga, tutvustades tudengitele vineeri valmistamise protsessi ja pakkudes neile praktikakohti. Lasteaedadele ja koolidele antakse meisterdamiseks materjali. Lisaks toetab ettevõte mitmesuguseid spordi- ja kultuuriüritusi.

 

Tegevjuht Jukk tõstab veel esile ettevõtte keskkonnasäästlikku tegevust. Tehasealune maa, mis oli seal asunud autobaasi tõttu õliga reostunud, puhastati korralikult ära. Aga  keskkonda säästetakse ka igapäevases tootmises – valtside pesemise vesi läheb teist korda kasutusse liimi valmistamisel, kuivati jääksoojust kasutatakse presside juures ja sealt üle jääv soojus läheb leotusbasseinide soojendamiseks.

 

Soojuse tootmiseks kasutatakse aga vineeri tootmise käigus tekkivat puiduhaket ja  spoonijääke. Kuna haket tekib tunduvalt rohkem, kui tehas ise vajab, müüakse seda soojatootmisega tegelevatele ettevõtetele.

 

Juki sõnul läheb praegu vineeritehasest iga päev välja 7–8 veoautot toodanguga ja sama palju puiduhakkega. Pärast laienduse valmimist kasvab see number oluliselt.

 

Allikas: Eesti Ettevõtluskonkurss

www.ettevõtluskonkuss.ee