Otepää valla Aukodanikuks sai Ene Kelder

Otepää Vallavolikogu otsustas anda Otepää valla Aukodaniku nimetuse Ene Kelderile juba selle aasta veebruarikuus. Kahjuks ei saanud koroonapuhangu tõttu auhinda üle anda. Ene Kelderile Aukodaniku tiitli üleandmine toimub 21. augustil 20.00 kell 20.00 Otepää Kultuurimajas taasiseseisvumispäevale pühendatud peoõhtul.

 

Aukodaniku nimetus on Otepää valla kõrgeim autasu, mis antakse füüsilisele isikule auavaldusena  Otepää vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Tiitliga käib koos Otepää Aumedal, mis on valmistatud hõbedast. Otepää Aukodanikku premeeritakse rahalise auhinnaga, mille summa ühtib väljaandmise aja aastaarvuga. Aukodaniku nimetuse ja Otepää Aumedali andmise otsustab vallavolikogu.

 

 

Ene Kelder

Ene Kelder omab pikka pedagoogilist kogemust ning tema hea inglise keele oskus giidina on viinud Eesti, Otepää ja Pühajärve nime Euroopasse. Ta on olnud inglise keele õpetaja Pühajärve Põhikoolis.

Ene Kelder on olnud Otepääl täiskasvanute inglise keele kõnekeele koolitaja aastatel 1989 kuni 2019. Ene esimene välisvisiit sai teoks 1989. aastal Rootsi onu juurde. Inglise filoloogina pidas ta oluliseks sellelt reisilt kaasa tuua esimese inglise keele õpiku täiskasvanutele, sest selle aegsed programmid ja tunniplaanid võõrkeele õpetamisele rõhku ei pannud. Nõnda algatas ta esimesed kursused täiskasvanutele, kasutades selleks Otepää alajaama ja bussipaviljoni (praegune Ugandi Resto) ruume. Igal kursusel oli vähemalt 25 osalejat.

1993. aastal viibis ta kolm kuud Ameerikas, et enda inglise keelt praktiseerida, kus ta sai osaleda nii Minnesotas kui ka Renos (Nevada) peetud kursustel. Sealt õpitud meetodite ja enda kuludega ostetud kooliõpikutega valmistas ta ette ning kohandas programmid ja töökavad nii hotelli- ja sidetöötajatele, politseile, vallaametnikele, restoranidele kui ka Eesti turistidele võõras keskkonnas. Osalejate huvi ja vajadus oli väga suur. Sellel ajal ainukese inglise keele giidina organiseeris ta kohtumisi oma inglise keele õppuritele välismaalastega. Järgnesid aastad Pühajärve Haridusseltsi juhatajana ja keele õpe jätkus Pühajärve kooli ruumides.

Tema koolitatud täiskasvanute arv on nende aastate jooksul jõudnud lausa tuhande õppurini. Ene projektidest on tänaseks saanud lai rahvusvaheliste suhete ring Pühajärve kooli õpilastele, õpetajatele, koolitöötajatele, lapsevanematele ja Otepää Aedlinna Seltsingu kogukonnale. Tema õpilased, kes on kaasatud rahvusvahelistesse projektidesse, on tutvunud erinevate maade eakaaslaste elu-oludega ja sellega on kaasnenud märgatav enesehinnangu ja suhtlemisoskuse paranemine. Tema õpetajad-kolleegid on teiste riikide õpetajatele pakkunud metoodilisi lahendusi mujalt riikidest nii aineõpetuslikele kui kasvatuslikele probleemidele. Rahvusvaheliste projektidega otsiti lahendusi hariduspoliitilistele küsimustele nagu koolikiusamine, koolikohustuste täitmine, õpilaste toitumine jne. Ene muutis rahvusvahelised projektid koolielu lahutamatuks osaks. Välisriikides on käinud 16 õpetajat ja 34 õpilast. Pühajärve Põhikool muutus koordineerivaks kooliks, pakkudes metoodilisi lahendusi ja oli võrdväärseks partneriks koolidele erinevates riikides. Ta on ka kodu-uurija, meenutuste ja mälestuste koguja, kirjapanija ja raamatute koostaja: tema juhtimisel on ilmunud 2013. aastal  „Mineviku meenutused" I osa ja 2016. aastal  „Mineviku meenutused" II osa. Need raamatud on Otepää aedlinna ajaloost, inimestest, majade ehitamistest, ettevõtlikkusest jne. Ene Kelder on alates aastast 2011 juhtinud Otepää Aedlinna Seltsingut ja liitnud kogukonna inimesi, andes võimaluse koos tegutsemiseks vanadel ja noortel. Ühisüritused on huvitavad ja arendavad nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Ta oli idee „100 salmi Pühajärvest" autor ja generaator. Ta kutsus luulet lugema ja pille mängima Pühajärve randa erineva ettevalmistusega inimesed, kes pidasid luulest ja Pühajärvest lugu. Üritus oli Aedlinna Seltsingu kingituseks Eesti 100. juubeli puhul, mis toimus 31.08.2018. aastal Pühajärve rannas tulede säras, muusika kõlas nii järvelt paadist kui rannalt kohviku terassilt.

 

Fotol: Ene Kelder, foto: Monika Otrokova