Koroonaviirusest tingitud kriisi mõjude leevendamiseks antakse kohalikele omavalitsusele tulude alalaekumise ja kulude suurenemise katteks 30 miljonit eurot. Majanduse kiireks elavdamiseks eraldatakse investeeringuteks 100 miljonit eurot.

 

„Omavalitsustele lisaeelarvega eraldatud 30 miljonist saab näiteks kompenseerida omavalitsustele saamata jäävad lasteaia kohatasud," ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Aga ka muud nende tehtavad täiendavad kulud, näiteks vanuritele toidupakkide kohale viimine või isikukaitsevahendite soetamine."

 

Omavalitsuste eelarvetele mõjuvad positiivselt lisaeelarvega kinnitatud Töötukassa palgatoetuse meede või muud KredExi laenu- ja käendusmeetmed. Kui ettevõte suudab riigi abimeetmete toel palkade maksmist jätkata, siis laekub omavalitsusele abimeetmete toel ka tulumaksu.

 

Kriisiolukorraga toimetulekuks on väga oluline hoida majandust töös, sealhulgas jätkata planeeritud investeeringutega, mis elavdavad ka kohalikku ettevõtlust. „Omavalitsustel ei ole põhjust karta, et kriisi ajal vähendab riik nende eelarve tulubaasi seni kokkulepitust väikemaks," rõhutas minister Aab. „Seetõttu julgustan omavalitsusi minema edasi kavandatud investeeringutega. Liigse kärpimisega süvendatakse majanduslangust ja sellest taastumise pikkust."

Uute täiendavate investeeringute tegemiseks eraldati linnadele ja valdadele lisaeelarvest 70 miljonit, mis on mõeldud väiksemamahulisteks täiendavateks investeeringuteks ning mida saab kiiresti majandusse suunata. Näiteks hoonete remondiks, renoveerimiseks, lammutuseks, tänavavalgustuse uuenduseks, inventari soetamiseks jne.

 

Kohalike teede parandamiseks eraldati lisaeelarvega 30 miljonit eurot. „Tänavu õnnestus kohalikele teedele kuluvat toetusraha lisaeelarvega kahekordistada," ütles minister Aab. „Omavalitsuste ning Eesti linnade ja valdade liidu üks põhilisi eelarvetaotlusi on olnud teedehoiu toetuse suurendamine. Lisaks sellele, et inimesed saavad paremini liikuma, mõjub teede remont hästi majanduse käigus hoidmisele."

 

Valitsus otsustas esitada Riigikogule seaduse muudatuse, millega suurendatakse kriisi ajaks omavalitsuste netovõlakoormuse piirmäära 60%-lt 80%-le. „Netovõlakoormuse piirmäära tõstmine võimaldab omavalitsustel kavandatud investeeringud lõpuni viia," selgitas minister Aab.

Eelmise, 2008. aastal alanud majanduskriisi kogemus näitab, et majanduslanguse mõju jõuab omavalitsusteni arvestatava viiteajaga. Kriisi tõttu suletud asutuste ja ära jäänud ürituste tõttu jäävad osad kulud ka tegemata. Seetõttu ei ole otstarbekas lähikuudel hakata kärpima töötajate põhipalkasid. Teisel poolaastal on mõistlik hinnata kriisi ja abipakettide mõjusid ja vajadusel kaaluda eelarve muutmise vajalikkust.

Rahandusministeerium