« Tagasi

Otepää Gümnaasiumi vilistlane esitles monograafiat

Eestikeelse ülikooli 100. juubeli künnisel, 5. septembril 2019 esitleti  TÜ Ajaloomuuseumi valges saalis väga mahukat,  üle 3 kg kaaluvat ja 1072-leheküljelist monograafiat „Georges Frédérik Parrot. Tartu keiserliku ülikooli esimene rektor" .

Füüsiku haridusega  Parrot (5.VII 1767-Montbeliard, Württenbergi hertsogiriik - 20.VII 1952 Helsingi) asus Liivimaale, hiljem  Tartusse elama 18. saj. lõpus. Temast kujunes oluline isik Tartus ülikooli (taas) avamisel ning temast sai Tartu keiserliku ülikooli esimene rektor. Raamatu suurmehest koostas Otepää Gümnaasiumi vilistlane, filosoofiadoktor, kunstiajaloolane  Epi Tohvri. Tohvri töötab  Tallinna Tehnikaülikoolis(Taltechis) dotsendina, arhitektuuriajaloo õppejõuna.   

Elegantses öösinises köites  mahuka  teose kirjastas Tartu Ülikooli Kirjastus. Raamatu retsensent-toimetaja on ajaloolane Tõnu Tannberg, keeletoimetaja Leelo Jago, kujundas Kairi Kullasepp, Parroti prantsuskeelsed kirjad tõlkis Marge Käsper. 

Põhjalikult Parrot' elulugu ja tööd kajastava raamatu koostamiseks kulus  Epi Tohvril kolm aastat. Ta hankis  rohekesti seni avaldamata materjale Parrot' elust ja tööst Parrot' kodulinna ajalooarhiivist, uuris suurmehe isiklikku  arhiivi Riias ja ajaloolisi materjale Peterburi Teaduste  Akadeemia arhiivis jm. Valminud raamat kajastab  Parrot'  mitte ainult kui teadlast ja rektorit, Tartu ülikooli kujundajat, (maa)rahvale hariduse andmise eesseisjat, koolivõrkude laiendajat  ja Liivimaal pärisorjuse kaotamist toetajat, Peterburi observatooriumi rajajat ning Peterburi Teaduste  Akadeemia akadeemikut,  vaid  esile on ka toodud uue vaatenurga alt tema  ühiskondlik positsioon  Venemaa impeeriumis.

Raamatus on  rohkesti ajaloolisi fotosid, dokumente, arvukalt on  avaldatud  lõike Parrot' prantsuskeelsest kirjavahetusest tsaaridega ja oma kaasaegsetega. Kirjad on tõlgitud eesti keelde.

Teose esitlusel luges nii prantsuse kui eesti keeles katkendeid  nimitegelase kirjadest TÜ prantsuse keele ja kultuuri lektor, Parrotiks kehastunud Vincent Dautancourt.

Ajastu muusikat esitas vahepaladena Otepäält pärit Priit Peterson, kes õpib Elleri Muusikakoolis klassikalist kitarrimängu. 

 

Malle Elvet

Fotol: Epi Tohvri, foto: Malle Elvet