« Tagasi

250-aastane Puka kool

250 aastat hariduse andmise algusest on auväärne tähis. Sama vanu või vanemaid siiani tegutsevaid koole pole Eestisse enam eriti palju jäänud. Selle eest, et Puka kool võib tänavu tähistada just 250. sünnipäeva, tuleb tänada endist ajalooõpetajat Tõnu-Andrus Tannbergi. Tema süsteemne ja põhjalik töö tõi ajalooarhiivist päevavalgele dokumendid, mis tõestavad külakooli olemasolu Pukas juba 1768. aastal.

1810. aastal oli kolmel Puka mõisal – Vana-Puka (Pukamõisa), Vastse-Puka (Ruuna) ja Väike-Puka (Kolli) – ühine koolimaja ning töötas kaks koolmeistrit. 1875. aasta sügisel ehitati kujunevasse Puka alevikku koolihoone, mis 20. sajandi keskpaigas leidis kasutust internaadina. Koolimajas asusid üks klassituba, kaks magamistuba ja õpetajate korter.

20. sajandi alguses töötas Pukas kaks kooli: vallakool ehk luteriusu kool ja kihelkonnakool, kus õpetati vene keeles. Esimese maailmasõja eel ulatus õpilaste arv sajani. 1923. aasta sügiseni tegutses Pukas 4-klassiline kool, mida 1919. aastast juhatas Mihkel Neemeste. 6-aastase koolikohutuse kehtestamisel moodustati ka Pukas 1923/1924. õppeaastal juurde 5. ja 6. klass. Koolis töötas siis juba viis õpetajat. Kuna maja mahutas 100 õpilast, koolis käis aga 160 last, tuli õppetöö jaoks teine hoone üürida.

1937. aastal alustati uue uhke koolimaja ehitamist. Uus (praegune vana) maja valmis 1939. aasta sügiseks. See oli Valgamaa üks moodsamaid koolihooneid, kuhu mahtus 200 õpilast. Lisaks algkoolile paigutati uude majja kodutööstuskool, mis tegutses Pukas 1944. aastani.

Pärast sõda töötas Pukas 7-aastase õppeajaga mittetäielik keskkool, pedagoogide arv kasvas 1940. aastate lõpuks tosinani. Väga tähtis päev kogu Puka rahvale oli 1. september 1954, kui avati keskkool. Esimeseks direktoriks sai karismaatiline Lembit Sarapik. Tänu energilistele noortele õpetajatele, nagu Henn Tiivel ja Leili Peebo, hakkas kool välja paistma nii maakonnas (rajoonis) kui ka kogu Eestis. Auhinnalisi kohti saavutasid rahvatantsijad ja deklamaatorid, samuti leidus tublisid sportlasi. 1958. aasta kevadel saatis Puka Keskkool ellu oma esimese lennu – 24 lõpetajat. Tolleaegse keskkooli lõpetas kokku 7 lendu. Õpilaste arvu vähenemise tõttu vanemas astmes muudeti kool 1964. aastal 8-klassiliseks. Õpilaste arv kõikus kümnendi jooksul 160–180, õpetajaid töötas 14–17.

1970. aastatel oli Puka 8-klassiline kool õpilaste arvult ja Igor Murometsa kasvandike spordisaavutuste poolest nii Valgamaal kui ka Eestis suur ja tuntud. Parajasti hakati üle minema üldisele kohustuslikule keskharidusele, samal ajal aga sulgeti väiksemaid koole. Nõnda otsustati Tallinnas, et Valgamaa vajab veel ühte keskkooli ja selle asukohaks sobib Puka. Alustati uue koolihoone, täpsemalt juurdeehituse rajamist ning direktoriks tuli Toivo Punga, kes järgmise 26 aasta jooksul oli Puka kooli hing. 739 õpilaskohaga kompleks avati pidulikult 1980. aasta sügisel, aasta hiljem sai valmis ka võimla. Haridusministri käskkirjaga 20. augustist 1981 reorganiseeriti Puka 8-klassiline kool keskkooliks, õpilasi oli sel ajal 227. Sügiseks 1983 oli koolis 12 klassikomplekti (sealhulgas nn 0. klass) ja 292 õpilast.

Puka Keskkooli VIII lend – 24 noort – lõpetas 1984. aasta kevadel. Vahepealsete põhikoolina töötatud aastate tõttu tekkis kooli kroonikasse humoorikas fakt: kaks VIII lennu noormeest on VI lennus lõpetanute pojad. Tänu keskkooli taastamisele sai kool aastail 1984–1989 paluda lõpuaktusele 25 aastat varem lõpetanud inimesed – hõbelennu. Uuesti õnnestus seda ilusat traditsiooni jätkata 2009. aastal. 50 aastat tagasi lõpetanute ehk kuldlendude austamine oli võimalik aastail 2008–2014.

Kooli 225. aastapäeval loodi vilistlaskogu, mis 2007. aastast tegutseb mittetulundusühinguna. 1995. aastal ilmus kooli ajalehe Puka Tuuled esimene number, kooli järgmiseks ümmarguseks sünnipäevaks valmisid temaatiline kivi ja esimene almanahh. 235. sünnipäevaks kinkisid vilistlased koolile lipu ja nägi trükivalgust esimene mälestusteraamat.

2004. aastal alustas tegevust Puka kunstikool Esti Kittuse juhatusel. Vilistlasena algatas ta mälestuskivi rajamise legendaarsele Puka kooli õpetajale Elise Saarele. Mälestuskivi avati 2008. aasta augustis. Viimased viis aastat on kooli juures seisnud ka kauaaegsetele õpetajatele mõeldud pink, mille valmistas tööõpetuse õpetaja Harri Irv. Kooli 250. sünnipäevaks ilmub mälestusteraamat-almanahh.

2018/2019. õppeaastal on koolis 10 klassi kokku 81 õpilasega. 2019. aasta kevadel lõpetab Puka Keskkooli viimane, XLIII lend. Lisaks õppetööle saavad õpilased osaleda paljude huviringide tegevuses. Nii koolis kui ka väljaspool on kõige rohkem silma paistnud rahvatantsurühmad (juhendaja Eva Kosk), muusikaring (Sille Lõõndre), kergejõustik (Heikki Kadaja) jm.

Puka kool on aktiivselt võtnud osa projektitegevusest: aastail 2002–2005 Comeniuse projekt koos Hollandi ja Tenerifega, aastail 2011–2013 Comeniuse projekt "Õpime tervislikult elama!", aastail 2016–2018 Erasmus+ "Ettevõtluse ja vabatahtliku töö mudelid". Lisaks hulgaliselt Eesti-siseseid projekte ja ideekonkursse, mille üks värskemaid väljundeid on 2018. aasta veebruaris õpetaja Liidia Saarmanni ja tema juhatatud klassi eestvõttel avatud muuseumituba vanas majas.

 

Esta Hainsalu

Artikkel ilmus 11.10.2018 Otepää Teatajas

Foto: 1939.aastal valminud Puka koolimaja.