« Tagasi

Haridus- ja Teadusministeerium: kontaktõpe pärast 15. maid on pigem erandlik, kõik õpilased ei pea kooli minema

Kui COVID-19 epideemia taandub, algab koolides pärast 15. maid üleminekuaeg, mil kontaktõpe on pigem erandlik ning mõeldud eelkõige lõpetajatele ja lisatuge vajavatele õpilastele. Kindlasti ei teki kõigil õpilastel kohustust kooli minna, vajadusel võib distantsõppega jätkata.

Haridus- ja Teadusministeerium kooliaasta lõpetamisest:

  • Tavapärasele õppele naasmise eeldus on õpilaste turvalisuse tagamine. Lapsi võib kooli lubada ainult siis, kui see on nende jaoks ohutu. 
    Enne seda peab olema ühiskonnale ekspertidelt antud tõenduspõhine sõnum, et olukord riigis võimaldab seda teha.
  • Kui tingimused seda võimaldavad, siis:

o koolides jätkub õppetöö ainult distantsõppe vormis 15. maini;
o pärast 15. maid ei teki kõigil õpilastel kohustust kooli minna;
o pärast 15. maid on kontaktõpe individuaalne või kuni kümneliikmelistes rühmades, see ei välista distantsõppe jätkumist, kui selleks on vajadus.
o pärast 15. maid algab üleminekuaeg, mille käigus saab:

 hinnata distantsõppe ajal õpilaste edenemist õppetöös;
 vajadusel aidata järele õpilasi, kellele distantsõpe nii hästi ei sobinud;
 korraldada projektõpet (lugemist, uurimist, katsetamist nõudvate probleemide lahendamine);
 viia läbi arenguvestlusi;
 teha kokkuvõtteid õppeaastast;
 teha ettevalmistusi eksamiteks.

  • Pärast 15. maid on koolides toimuv kontaktõpe pigem erandlik ja eelkõige mõeldud:

 12. klassi lõpetajatele;
 9. klassi lõpetajatele, kel vaja teha katsed gümnaasiumisse astumiseks;
 lisatuge vajavatele õpilastele, kelle jaoks distantsõpe ei ole andnud soovitud tulemusi.

  • Sel õppeaastal peab ära jätma kõik suuremad üritused (lõpuekskursioonid, aktused, koolidevahelised võistlused jne).

Kriisireguleerimine ja valmisolek

Kriisireguleerimine hõlmab hädaolukordade ennetamist, nendeks valmistumist, hädaolukordade lahendamist ja tagajärgede leevendamist ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamist. Hädaolukorra all mõistetakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab paljude inimeste elu, tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses.

Kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise õiguslikud alused on sätestatud hädaolukorra seaduses.

Otepää vallas on moodustatud valla kriisikomisjon, kuhu kuuluvad lisaks valla töötajatele ka jõustruktuuride jt esindajad. Kriisikomisjoni ülesanne on korraldada hädaolukordades valmisolekuks ja kriisiolukordade lahendamiseks vajalikke tegevusi.

 

Otepää valla kriisikomisjoni koosseis:

Nimi Amet
Jaanus Barkala
Vallavanem (komisjoni esimees)
Kajar Lepik
Abivallavanem (komisjoni aseesimees)
Rein Pullerits
Vallavolikogu esimees
Jaak Grünberg Majandusteenistuse juhataja
Kadri Sommer Sotsiaalteenistuse juhataja
Monika Otrokova Kommunikatsioonijuht
Andres Arike SA Otepää Tervisekeskus juhataja
Jüri Teder AS Otepää Veevärk juhataja
Get Tasang
Nooremleitnant
Õhuseiredivisjon
Tõika RPo ülem
Sander Karu
Piirkonnapolitseinik
PPA Lõuna prefektuur Kagu PJ
Gehrt Kompus
Komandopealik
Otepää PK
Päästeameti Lõuna Päästekeskus
Esmar Naruski Eritehnik OÜ juhataja, Otepää kaitseliitlane

 

Komisjoni e-posti list: kriisikomisjon@otepaa.ee 


Otepää valla kriisikomisjoni põhimäärus. Otepää Vallavalitsuse 18.06.2018 määrus nr 5

 

Otepää valla kriisikomisjoni moodustamine. Vallavanema 02.03.2020 käskkiri nr 1

Otepää valla kriisikomisjoni moodustamine. Vallavanema 07.04.2020 käskkiri nr 2