« Tagasi

Aab: kaitsemaski kandmine peaks olema tavapärane harjumus viirushaiguste leviku korral

Riigihalduse minister Jaak Aab tegi valitsusele ettepaneku kehtestada eriolukorra lõpuni nõue, et avalikes kinnistes ruumides tuleb kanda näomaski.

Valitsus kaalub avada järk-järgult muuseumid, kaubanduskeskused, teatud osas koolid ja teised asutused. Seda üksnes 2+2 liikumispiirangut ja teisi nakkuse leviku tõkestamise tingimusi järgides. „Maski kandmise kohustus on eriti aktuaalne perioodil, kui hakatakse COVID-19 eriolukorra meetmeid leevendama. Mitmed riigid kohustavad piirangute leevendamisel kandma avalikes ruumides näomaski või –katet. Kusjuures lubatud on nii kirurgilised maskid, muud näomaskid kui ka isetehtud maskid," tõi välja riigihalduse minister Jaak Aab.

 

Selline nõue  ja praktika väljendavad kindlasti ühiskonna solidaarset pingutust viiruse leviku tõkestamisel. Eelkõige kaitseb see teisi inimesi, aga päris suurel määral ka maskikandjat ennast. „Minu hinnangul on maski kandmine igapäevaselt võimalik. Kohalikel omavalitsustel, haiglatel, hoolekande- ja riigiasutustel on tänaseks vähemalt ühe kuu varu isikukaitsevahendeid. Kauplustes ja apteekides on erinevad maskid vabalt kättesaadavad ning kuna pakkumine lähinädalatel kasvab, siis loodetavasti langevad ka maskide hinnad," lisas Aab.  Tema sõnul tuleks eelistada kirurgilist kaitsemaski, kuid on olemas ka teisi variante. „Kui hoitakse piisavalt vahemaad avalikes kohtades, sobivad ka teised näokatted."

 

Islandi näitel selgus, et 60% inimesi põevad koroonaviirust ilma sümptomiteta. „Seepärast võime me kõik olla potentsiaalsed viirusekandjad. Ohtu viirust levitada vähendavad sotsiaalse distantseerumise nõuded, aga ka maskide kandmine," ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Loodan, et ka pärast koroonaviiruse kadumist peame normiks viiruste perioodil kaitsemaskide kandmist."

 

Rahandusministeeriumi pressiteade


Kriisireguleerimine ja valmisolek

Kriisireguleerimine hõlmab hädaolukordade ennetamist, nendeks valmistumist, hädaolukordade lahendamist ja tagajärgede leevendamist ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamist. Hädaolukorra all mõistetakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab paljude inimeste elu, tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses.

Kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise õiguslikud alused on sätestatud hädaolukorra seaduses.

Otepää vallas on moodustatud valla kriisikomisjon, kuhu kuuluvad lisaks valla töötajatele ka jõustruktuuride jt esindajad. Kriisikomisjoni ülesanne on korraldada hädaolukordades valmisolekuks ja kriisiolukordade lahendamiseks vajalikke tegevusi.

 

Otepää valla kriisikomisjoni koosseis:

Nimi Amet
Jaanus Barkala
Vallavanem (komisjoni esimees)
Kajar Lepik
Abivallavanem (komisjoni aseesimees)
Rein Pullerits
Vallavolikogu esimees
Jaak Grünberg Majandusteenistuse juhataja
Kadri Sommer Sotsiaalteenistuse juhataja
Monika Otrokova Kommunikatsioonijuht
Andres Arike SA Otepää Tervisekeskus juhataja
Jüri Teder AS Otepää Veevärk juhataja
Get Tasang
Nooremleitnant
Õhuseiredivisjon
Tõika RPo ülem
Sander Karu
Piirkonnapolitseinik
PPA Lõuna prefektuur Kagu PJ
Gehrt Kompus
Komandopealik
Otepää PK
Päästeameti Lõuna Päästekeskus
Esmar Naruski Eritehnik OÜ juhataja, Otepää kaitseliitlane

 

Komisjoni e-posti list: kriisikomisjon@otepaa.ee 


Otepää valla kriisikomisjoni põhimäärus. Otepää Vallavalitsuse 18.06.2018 määrus nr 5

 

Otepää valla kriisikomisjoni moodustamine. Vallavanema 02.03.2020 käskkiri nr 1

Otepää valla kriisikomisjoni moodustamine. Vallavanema 07.04.2020 käskkiri nr 2