Vidrike mõis

14.08.15

Vidrike mõis kuulus esialgu Pilkuse mõisa koosseisu, kuid hiljem mõisad jagati ja Vidrike läks 1. septembril 1764 ostu teel H. C. von Bellingshausenilt J. C. Behahel von Adlerskronile, kelle kätte jäi mõis pikemaks ajaks. 1823. a. oli Vidrike mõisa suuruseks 4 9/20 adramaad, siin elas 208 inimest. Vidrike mõis võõrandati Scheimibersky'delt. Renditi peale võõrandamist endisele omanikule, kuna juurdekuuluvad karjamõisad Särenu ja Sääremõisa renditi väikekohtadena välja. Härrastemaja oli ühekorruseline puu (osalt kivi-) ehitus. Maja hävis II maailmasõja järgsel perioodil.

Vidrike kool on asutatud 1776. aastal. Pikemat aega on koolmeistrina siin töötanud Pärna Jaani Jürri (1810-1835), Jaan Asor (1841-1852), Jüri Tamm (1853-1874), Kusta Tamm (1875-1889). Koolimaja ehitati 1866. aastal, mis aga 1891. a. maha põles. 1922. a. ehitati viimane koolimaja. Kool suleti õpilaste vähese arvu tõttu 1950-ndatel aastatel.

1921-1922. a. töötas siin õpetajana näitekirjanikuna tuntud Agnes Taar (kodanikunimega Agnes Kajara).

Toimetaja: MONIKA OTROKOVA