Avaleht Valla põhimäärus

Otepää valla põhimäärus

E-posti aadress Prindi PDF


 


Otepää Vallavolikogu määrus nr 1-6-8, Vastuvõetud 23. november 2006.a      
Muudetud Otepää Vallavolikogu 22.05.2008.a määrusega nr 1-6-5

      

Otepää valla põhimääruse kehtestamine


Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõike 1 ja 2, § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

Otepää valla põhimäärus

I. ÜLDSÄTTED

§ 1. Otepää valla põhimääruse eesmärk

Käesoleva põhimäärusega sätestatakse Otepää valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning Otepää valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.

§ 2. Otepää omavalitsusorganid

Otepää omavalitsusorganid on:
1) vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
2) vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatud täitevorgan.

§ 3. Ametiasutus

(1) Valla ametiasutusteks on Vallavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesanne on avaliku võimu teostamine. Ametiasutusi juhib vallavanem.
(2) Ametiasutuse struktuuriüksuste loetelu ja teenistujate koosseisu määrab volikogu.

§ 4. Otepää valla esindamine

(1) Otepää valda esindavad seaduse ja käesoleva põhimäärusega antud pädevuse piires:
1) vallavolikogu;
2) vallavalitsus;
3) vallavolikogu esimees;
4) vallavanem;
5) vallaametnikud;
6) kolmandad isikud esindavad valda nendega sõlmitud lepingute alusel ja piires.

(2) Vallavolikogu esindab valda:
1) seadustega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
2) suhetes Riigikoguga;
3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(3) Vallavolikogu esimees esindab valda:
1) suhetes Eesti Vabariigi presidendiga;
2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjaga;
3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal;
4) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust.

(4) Vallavalitsus esindab valda:
1) seadustega ning vallavolikogu õigusaktidega Vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
2) suhetes Vabariigi Valitsusega;
3) kohtus;
4) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks.

(5) Vallavanem esindab valda:
1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega;
2) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal;
3) suhetes maavalitsusega.

(6) Avalikel üritustel esindavad valda vallavolikogu esimees, vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.

(7) Vallaametnikud esindavad valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega vastavalt vallavanema poolt kehtestatud tööjaotusele ja ametijuhenditele.

§ 5. Otepää valla sümbolid

(1) Otepää sümbolid on vapp ja lipp.
(2) Otepää valla sümboolika kirjelduse kinnitab vallavolikogu.

§ 6. Otepää sümbolite kasutamise kord

(1) Otepää vappi kasutatakse:
1) vallavolikogu, vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste, valla ametiasutuste hallatavate asutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanik on Otepää vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel;
2) Otepää pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel, samuti punktis 1 nimetatud valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste ümbrikel, sümboolikal ja muudel ametlikel trükistel;
3) vallavolikogu ja vallavalitsuse haldushoonel ja valla piiritähistel.

(2) Juhtudel, mis ei ole toodud lõikes 1, võib Otepää vappi kasutada üksnes Vallavalitsuse loal.

(3) Otepää vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele Vallavalitsuse poolt.

(4) Otepää lipp heisatakse:
1) alaliselt vallavolikogu ja vallavalitsuse haldushoonel;
2) ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel.

(5) Otepää lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korralduse alusel vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on need otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga.

(6) Otepää lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

(7) Kui Otepää lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi lipuga, Valga maakonna lipuga, mõne teise maakonna, valla, linna või muu lipuga, asub Eesti riigilipp lippude poolt vaadates paremal teise riigi lipust, mis omakorda asub paremal Valga maakonna lipust, see asub omakorda paremal Otepää lipust; teiste Eesti maakondade, valdade ja linnade lipud paigutatakse lippude poolt vaadatuna Otepää lipust vasakule maakondade kaupa ning valdade ja linnade kaupa nimede järjekorras eesti tähestiku järgi, kusjuures maakonnalipud asuvad valdade ja linnade lippudest paremal.

(8) Otepää lipu valmistamine toimub üksnes Vallavalitsuse loal.

§ 7. Teenete eest tunnustuse avaldamine

Otepää vald avaldab tunnustust Otepää Aukodaniku nimetuse, Otepää valla teenetemärgi, Otepää medali, tänukirja ja aukirja andmisega. Otepää valla tunnustuste avaldamise korra kehtestab Vallavolikogu.


II. Vallavolikogu

§ 8. Vallavolikogu moodustamine

(1) Volikogu valitakse hääleõiguslike vallaelanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

(2)Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega. Volikogu liikmete arv peab olema paaritu arv.

(3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valla valimiskomisjoni poolt tehtud volikogu liikmete registreerimise otsuse avalikustamisele järgneval päeval.

(4) Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees, kes juhib istungit kuni volikogu esimehe valimiseni.

§ 9. Vallavolikogu liige

(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

(2) Volikogu liige juhindub seadusest, Otepää valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest.

(3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.

(4)Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

(5) Volikogu esimehe või volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline.

(6) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikutele, saada Otepää õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.

(7) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.

§ 10. Vallavolikogu pädevus

(1) Volikogu ainupädevusse kuulub kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega  ja teiste seadustega ning Otepää valla õigusaktidega tema ainupädevusse antud küsimuste otsustamine.

(2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.

§ 11. Vallavolikogu õigusaktid, nende avalikustamine ja jõustumine

(1) Volikogu annab oma pädevuse piires üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid.

(2) Volikogu võib vastu võtta deklaratsioone, pöördumisi ja muid dokumente, mis ei oma kohustuslikku iseloomu.

(3) Volikogu õigusaktid vormistatakse valla kantseleis seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist.

(4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

(5) Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla kantseleis ja valla interneti koduleheküljel. Volikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid avalikustatakse lisaks Otepää valla interneti kodulehel.

(6) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

(7)Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest, kui otsuses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

(8) Vallakantselei saadab volikogu otsused täitjatele ja asjaosalistele seitsme päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

(9) Volikogu õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(10) Volikogu on kohustatud kontrollima oma õigusaktide täitmist. Nende täitmise kontrollimise kohustuse võib volikogu panna Vallavalitsusele või volikogu komisjonile.

(11) Volikogu õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab volikogu esimees.

§ 12. Vallavolikogu struktuur

(1) Volikogu töötab istungina, oma alatiste ja ajutiste komisjonide ning fraktsioonide kaudu.

(2) Volikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Muud alatised komisjonid moodustatakse vallaelu probleemvaldkonniti volikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste otsustamiseks. Volikogu ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele.

(3) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni.

(4) Volikogu ja tema komisjonide asjaajamise korraldamise ja tehnilise teenindamise tagab valla kantselei.

§ 13. Vallavolikogu fraktsioon

(1) Volikogu fraktsioon koosneb vähemalt kolmest volikogu liikmest, kes ühinevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud korras. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni.

(2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees (aseesimehed), edastatakse koos fraktsiooni registreerimise avaldusega volikogu esimehele. Fraktsioon loetakse registreerituks vastava avalduse registreerimisest volikogu istungil.

(3) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult volikogu esimeest. Kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud, võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja heita. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel volikogu istungil. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel .

(4) Fraktsioonil on õigus seada üles kandidaat volikogu poolt valitava või kinnitatava ametikoha täitmiseks.

§ 14. Vallavolikogu esimees

(1) Vallavolikogu esimees:
1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
2) esindab Otepää valda ja volikogu vastavalt käesolevale põhimäärusele ja volikogu poolt antud pädevusele. Valla esindamisel peab volikogu esimees tuginema volikogu otsustele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires, valmistades ette vastavad materjalid volikogule seisukoha võtmiseks.
3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;
4) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist;
5) kontrollib arupärimistele ja avaldustele vastamist;
6) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

(2) Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees või aseesimeeste puudumisel vanim kohalviibiv vallavolikogu liige.

(3) Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.

§ 15. Vallavolikogu esimehe valimise kord

(1) Volikogu esimehe valimised korraldab esimesel istungil valla valimiskomisjon ja valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Kui esimesel istungil volikogu esimeest ei valita, korraldab valimiskomisjon volikogu esimehe valimised kuni esimehe valimiseni. Ülejäänud kordadel korraldab volikogu esimehe valimisi kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, mis moodustatakse vastavalt käesoleva määruse § 27 ja volikogu esimehe valimistulemused kinnitab volikogu.
(Muudetud Otepää Vallavolikogu 22.05.2008.a määrusega nr 1-6-5)

(2) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.

(3) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

(4) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitseriga varustatud hääletussedelid.

(5)Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(6) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine.

§ 16. Vallavolikogu aseesimehe valimise kord

(1) Volikogu aseesimees või aseesimehed valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.

(2) Volikogu aseesimehe kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt üleseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

(3) Volikogu aseesimehe valimist korraldab volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon käesoleva põhimääruse paragrahvis 27 sätestatud korras.

(4) Volikogu aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(5) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine.

§ 17. Vallavolikogu komisjon

(1) Volikogu komisjonide ülesanne on omavalitsuse poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, volikogu õigusaktide vastuvõtmise algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuste andmine volikogu määruste ja otsuste eelnõude ning Vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõude kohta ning volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. Komisjonil on õigus algatada vallavalitsuse õigusaktide eelnõusid ja teha ettepanekuid vallaeelarve projekti kohta.

(2) Volikogu moodustab ajutisi ja alatisi komisjone ning kinnitab vajadusel nende põhimäärused. Komisjon moodustatakse ja selle koosseis kinnitatakse volikogu otsusega. Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast poolthäälte enamusega. Komisjoni liikmete arv määratakse ja komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel. Komisjoni liikmeid võib valida esimehe ettepanekul ka vallaelanike hulgast. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed.

(3) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele:
1) volikogu õigusaktide eelnõud vastavalt komisjoni pädevusele;
2) vallavalitsuse poolt komisjoni seisukoha saamiseks või informatsiooni saamiseks esitatud materjalid;
3) isikute avaldused;
4) muud materjalid vastavalt komisjoni töövaldkonnale.

§ 18. Vallavolikogu komisjoni töökord

(1) Komisjoni töövorm on koosolek.

(2) Komisjon kinnitab komisjoni reglemendi ja esitab selle vallavolikogule registreerimiseks kahe kuu jooksul alates komisjoni moodustamise otsusest. Reglemendis sätestatakse täpsem komisjoni töökord.

(3) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Komisjon on kohustatud temale läbivaatamiseks suunatud materjalid läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul pärast nende registreerimist vallakantseleis.

(4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu kohalolijate poolthäälteenamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks esimehe või aseesimehe hääl.

(5) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud kvoorumi puudumise tõttu koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul. Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul valitakse komisjoni aseesimees ja kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

(6) Komisjoni koosolekust võtab sõnaõigusega osa vähemalt üks vallavalitsuse vastavat valdkonda esindav ametnik.

(7) Komisjoni koosolekud protokollitakse ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli säilitatakse ning sellega on võimalik tutvuda valla  kantseleis alates viiendast tööpäevast pärast koosoleku toimumist. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused. Komisjoni koosoleku protokollimise tagab vallakantslei.

(8) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste ning Vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab oma tegevusest aru üks kord aastas volikogu ees.

(9) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada valla ametiasutustelt ja ametiasutuse hallatavatelt asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni.

(10) Komisjoni liige võib igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liige esitab tagasiastumise korral avalduse volikogu esimehele. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest.
(Muudetud Otepää Vallavolikogu 22.05.2008.a määrusega nr 1-6-5)

(11) Volikogu võib komisjoni esimehe ettepanekul arvata komisjoni liikme komisjoni koosseisust välja, kui komisjoni liige on puudunud vähemalt kolmest komisjoni koosolekust järjest.

§ 19. Revisjonikomisjon

(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

(2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjoni esimees ei või olla valla ametiasutuse hallatava asutuse või valla osalusega äriühingu juht ega selle asutuse või äriühingu juhtkonna liige.

(3) Revisjonikomisjoni koosolekud toimuvad käesoleva põhimääruse paragrahvis 18 sätestatud korras.

(4) Revisjonikomisjon teostab kontrolli revisjonikomisjoni liikme või kaasatud asjatundja kaudu.

(5) Kontrolli teostaval isikul on õigus nõuda kontrolli teostamiseks vajalikke dokumente, saada neist ärakirju ja väljavõtteid ning saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi kontrolliga seotud asjaolude kohta. Kontrolli teostav isik ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd.

(6) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekustest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule.

(7) Revisjonikomisjon peab enne vallaeelarve täitmise majandusaasta aruande  kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

(8) Revisjonikomisjoni nõudel ning vallavolikogu poolt eraldatud vahendite olemasolul peab Vallavalitsus võtma majandustegevuse kontrolliks ja analüüsiks audiitori.

§ 20. Vallavolikogu istung 

(1) Volikogu töövorm on istung.

(2) Volikogu korralised istungid toimuvad üks kord kuus kuu eelviimasel neljapäeval kui volikogu ei otsusta teisiti. Juulis volikogu korralisi istungeid et toimu.

(3) Volikogu istungi kutsub kokku ja juhatab volikogu esimees või tema asendaja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja käesolevas põhimääruses kehtestatud korras. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja juhatab kuni esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees.

(4) Volikogu istung kutsutakse kokku ka Vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Volikogu esimees või tema asendaja on kohustatud viie kalendripäeva jooksul pärast vastava ettepaneku registreerimist valla kantseleis kutsuma kokku erakorralise istungi. Kutse istungile, mis peab sisaldama ka arutusele tulevaid küsimusi, peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.

(5) Volikogu istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja helisalvestuse tegemine kooskõlastatakse eelnevalt istungi juhatajaga, kes teeb selle teatavaks volikogule. Käesolevas lõikes toodud kooskõlastamise nõue ei kehti istungi protokollimiseks tehtavate salvestuste kohta tehnilise sekretäri või vallasekretäri poolt.

§ 21. Vallavolikogu õigusaktide algatamine

(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
1) volikogu liikmel;
2) volikogu komisjonil;
3) volikogu fraktsioonil;
4) Vallavalitsusel;
5) vallavanemal;
6) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras;
7) valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

§ 22. Istungi ettevalmistamine

(1) Otsuste ja määruste eelnõud koos vajalike põhjenduste ja lisadega esitatakse valla  kantseleisse.

(2) Eelnõu esitaja on selle koostamisel kohustatud järgima järgmisi nõudeid:
1) sõnastus peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne;
2) pealkiri peab vastama dokumendi sisule;
3) eelnõu peab vastama haldusaktidele esitatavatele nõuetele;
4) ülesanne ja selle täitmiseks vajalikud abinõud peavad olema esitatud konkreetselt;
5) näidatud peavad olema ülesande täitjad, täitmise tähtajad ja kontrolli teostaja;
6) peab olema näidatud, milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada, muuta või täiendada õigusakti vastuvõtmise korral;
7) peab olema näidatud õigusakti jõustumise aeg;
8) peab olema näidatud, kellele vastuvõetud akt saata.

(3) Eelnõu kohta peab olema ära näidatud selle esitaja, nimekiri istungile kutsutavate isikute kohta ning arupärimise lühike iseloomustus. Ettekannetel peab olema näidatud selle esitaja ja juhul, kui ettekanne ette teadaolevalt kestab üle 15 minuti, ka selle kestus.

(4) Volikogu esimees suunab esitatud eelnõu läbivaatamiseks volikogu komisjonidele viie tööpäeva jooksul arvates selle registreerimisest valla kantseleis, vajadusel määrates juhtivkomisjoni.

(5) Eelnõud, mida ei ole esitanud Vallavalitsus, saadab volikogu esimees kooskõlastamiseks Vallavalitsusele (välja arvatud eelnõud, mis puudutavad volikogu sisemist töökorraldust, poliitilisi avaldusi, seisukohavõtte ja pöördumisi).

(6) Komisjonil on eelnõu läbivaatamiseks ja Vallavalitsusel kooskõlastamiseks aega kaks nädalat.

(7) Volikogu komisjoni seisukoht õigusakti eelnõu kohta esitatakse vajadusel volikogu istungil ettekande või kaasettekandena.

(8) Volikogu alatine komisjon ja vallavalitsus võib istungil protestida talle jäetud liialt lühikese ettevalmistusaja. Protesti rahuldamisel määratakse täiendav ettevalmistusaeg.

(9) Istungieelse menetluse läbinud ning kehtestatud korras ettevalmistatud eelnõudest ja arupärimistest koostab volikogu esimees istungi päevakorra eelnõu. Vajadusel määratakse päevakorras ära iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettenähtud aeg.

(10) Volikogu istungi päevakorra eelnõu vormistab vallavalitsuse kantselei.

§ 23. Volikogu kokkukutsumine

(1) Volikogu kantselei teatab volikogu istungist volikogu liikmetele e-posti teel vähemalt neli päeva enne istungit. Kutse peab sisaldama informatsiooni istungi toimumise aja, koha ja arutusele tulevate küsimuste kohta. Koos kutsega esitatakse igale volikogu liikmele arutamisele tulevate õigusaktide eelnõud. Voliniku kirjaliku avalduse alusel, mis esitatakse vallavolikogu esimehele või tema asendajale, võib volinik taotleda materjalide edastamist kirja teel.

(2) Valla valimiskomisjon kutsub volikogu esimese istungi kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamise päeva.

(3) Volikogu esimese istungi kokkukutsumisel ei ole vaja järgida nelja-päevase etteteatamise nõuet.

(4) Volikogu esimees ei kutsu kokku korralist istungit ja teatab istungi ärajäämisest volikogu liikmetele, kui selle päevakorda ei ole ettenähtud korras esitatud ühtegi küsimust.

(5) Volikogu liige teatab vallavalitsuse kantseleile oma puudumisest vähemalt üks päev enne volikogu istungi toimumist.

§ 24. Istungi läbiviimine

(1) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Vallavalitsuse liikmete ja teiste isikute osavõtu kinnisest istungist otsustab volikogu istungi juhataja ettepanekul.

(2) Osavõtt volikogu istungist registreeritakse istungi alguses. Iga volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile.

(3) Volikogu on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust (kvoorum). Kui 30 minuti jooksul pole kvoorumi puudumise tõttu võimalik istungit alustada, jäetakse istung pidamata.

(4) Kui volikogu esimees ja aseesimees istungilt puuduvad või enesetaandamise tõttu ei saa istungit juhatada, juhatab seda vanim kohalviibiv volikogu liige. Istungi protokollimist korraldab valla kantselei.

(5) Volikogu istung algab kohalolevate ja puuduvate volikogu liikmete arvu fikseerimise ning kutsutud külaliste tutvustamise ja teiste istungist osavõtjate nimetamisega. Seejärel toimub istungi päevakorra eelnõu arutelu ning päevakorra kinnitamine.

(6) Volikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja kehtestatud korras ettevalmistatud küsimusi. Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi võib volikogu erakorralisena lülitada päevakorda volikogu koosseisu poolthäälteenamusega, kusjuures eelnõu kirjalik tekst peab olema paljundatud ja esitatud istungi alguseks. Samuti on volikogu koosseisu häälteenamus vajalik pärast päevakorra kinnitamist istungi käigus päevakorra muutmiseks.

(7) Protestid päevakorra ja istungi ettevalmistamise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalikult istungi alguseks. Juhataja loeb need istungil ette ja lahendab vastavalt esitamise järjekorrale.
(8) Päevakorra kinnitamise järel tehakse volikogule teatavaks volikogu liikmete, volikogu fraktsioonide ja alatiste komisjonide avaldused. Kui avaldus on kõigile kohalviibivatele volikogu liikmetele kirjalikult kätte jagatud, võib selle lugemata protokolli kanda.

(9) Volikogu teeb istungil oma töös üldjuhul iga 1,5 tunni möödumisel 15-minutilise vaheaja.

(10) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa Vallavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja sõnavõttudeks määratud ajal. Volikogu istungil viibivatele kodanikele sõna andmise otsustab istungi juhataja.

(11) Volikogu istungile kutsutud külalistele võib istungi juhataja anda sõna sõnavõttudeks määratud ajal.

(12) Sõnavõtusoovist antakse märku käega. Sõna antakse sooviavalduste laekumise järjekorras. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks.

(13) Volikogu istungi juhataja võtab sõna üldises korras.
(14) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate ning fraktsioonide esindajate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt. Repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis.

(15) Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus kolmele küsimusele, ühele repliigile ning ühele sõnavõtule. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale

(16) Küsimuste, sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab istungi juhataja. Istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, küsimuse, sõnavõtu või  repliigi  teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral.

(17) Volikogu istungil antakse päevakorra küsimustes ettekandjatele ja sõnavõtjatele aega üldjuhul järgmiselt:
- ettekandeks kuni viisteist minutit;
- kaasettekandeks kuni kümme minutit;
-  ettekandja lõppsõnaks, kaasettekandja, volikogu alatise komisjoni ja volikogu fraktsiooni lõppsõnaks viis minutit;
-  läbirääkimistel ühes päevakorrapunktis sõnavõtuks üks kord puldist viis minutit või kohalt kaks minutit ja repliigiks üks kord kaks minutit;
- küsimusele vastamiseks kolm minutit.
Nimetatud piirangud ei kehti kirjalike ja protseduuriliste ettepanekute kohta. Kohalolijate häälteenamusega võib istungi juhataja nimetatud aega pikendada.

(18) Istungi lõpul on volikogu liikmel kirjaliku taotluse alusel õigus sõnavõtuks vabal teemal kuni kolm minutit. Kirjalik taotlus antakse istungi juhatajale üle enne päevakorra kinnitamist.

(19) Ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks teeb istungi juhataja.

(20) Kui päevakorraküsimuste arutamiseks määratud aeg on ammendatud, otsustab volikogu kohalolijate häälteenamusega, kas katkestada küsimuse arutamine, jätkates seda järgmisel istungil, või muuta päevakorra ajakava.

§ 25. Eelnõude lugemine

(1) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.

(2) Esimesel lugemisel ei saa otsust vastu võtta alternatiiveelnõude olemasolul. Sellisel juhul pannakse pärast läbirääkimisi alternatiiveelnõud konkureerima ja enim hääli saanud eelnõu võetakse aluseks teisel lugemisel.

(3) Kui eelnõu on planeeritud või otsustatakse panna mitmele lugemisele, võib eelnõu esitaja ettepanekul või kohalviibijate häälteenamusega esimesel lugemisel diskussiooni ära jätta.

(4) Eelnõu saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu kohalolijate häälteenamusega. Eelnõu järgmiseks lugemiseks peab selle esitaja koostama parandatud või täiendatud teksti.

(5) Volikogu otsusel võib ühel istungil teha rohkem kui ühe eelnõu lugemise. Sellisel juhul peab iga kahe lugemise vahel olema vähemalt üks vaheaeg.

(6) Eelnõu arutamine ei ole kohustuslik ja selle võib panna kohe hääletusele, kui sellise ettepaneku teeb vastav volikogu komisjon või Vallavalitsus ning ettepaneku poolt hääletavad enam kui pooled istungil osalevad volikogu liikmed.

(7) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Volikogu võib seda teha pärast läbirääkimiste lõppu kohalolijate häälteenamusega. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui see on pandud lõplikule hääletusele.

§ 26. Hääletamine volikogus

(1) Küsimusi volikogus otsustatakse hääletamise teel. Hääletamist korraldab istungi juhataja.

(2) Hääletamine volikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis toimuvad salajasel hääletamisel.

(3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

(4) Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega. Vähemalt kolm volikogu liiget võivad taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest volikogu liikmetest.

(5) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja.

(6) Volikogu teeb otsustusi kohalviibivate liikmete häälteenamusega, v.a kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 45 lõikes 5 sätestatud juhtudel, kus otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

(7) Enne eelnõu hääletamisele asumist võivad volikogu fraktsioonid ja eelnõu esitaja nõuda kuni viieminutilist vaheaega. Fraktsioonide ja eelnõu esitaja taotlused vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletusele panemata. Fraktsioonidel ja eelnõu esitajal on õigus võtta eelnõu menetlemisel üks vaheaeg

(8) Enne hääletamisele asumist kontrollib istungi juhataja kvoorumi olemasolu, seejärel viib läbi hääletamise ja teeb teatavaks selle tulemused.

(9) Tähtaegselt eelnõu kohta esitatud ettepanekud ja parandused pannakse hääletamisele, kui seda nõuab kas või üks volikogu liige. Ettepanek või parandus võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega.

(10) Määruse või otsuse eelnõus tehtud täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi, kui need on heaks kiidetud eelnõu esitaja poolt. Muudatusettepanekut hääletatakse üksnes siis, kui seda nõuab kasvõi üks volikogu liige.

(11) Mitme ettepaneku korral pannakse need konkureerima esitamise järjekorras. Konkureerimisel saab iga volikogu liige hääletada ühe ettepaneku poolt. Kui esimese hääletamisega saab üks ettepanek rohkem hääli kui teised kokku, loetakse see otsustatuks. Muul juhul pannakse kaks enim hääli saanud ettepanekut hääletusele teises voorus, kusjuures iga volikogu liige saab hääletada ainult ühe ettepaneku poolt. Enim hääli kogunud ettepanek võetakse aluseks. Iga kord, kui poolt- ja vastuhääled jagunevad võrdselt, otsustab istungi juhataja hääl.

(12) Pärast eelnõu täiendamist pannakse eelnõu hääletamisele tervikuna või mõne volikogu liikme nõudmisel punktide kaupa.

(13) Kui keegi volikogu liikmetest vaidlustab avaliku hääletamise tulemuse või hääletusprotseduuri korrektsuse ja volikogu otsustab korraldada kordushääletuse, siis kordushääletus on nimeline.

§ 27. Salajane hääletamine

(1)  Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Volikogu esimehe valimistel kohaldatakse määruse § 15 lg 1.
(Muudetud Otepää Vallavolikogu 22.05.2008.a määrusega nr 1-6-5)

(2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla  pitseriga varustatud hääletussedelid.

(3) Hääletamise salajasuse tagamiseks ei ole nõutav hääletamiskabiin, kui hääletamise salajasuse tagamine on võimalik muul viisil.

(4) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälteenamusega.

§ 28. Volikogu liikme taandamine

(1) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1.

(2) Volikogu liige võib ennast erapoolikuse tõttu üksikakti arutamisel taandada, kui arutatav küsimus puudutab tema enda, tema lähisugulase või muidu lähedase inimese isiklikke või ärilisi huve.

(3) Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti juurde asumist. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

§ 29. Volikogu liikme arupärimisõigus

(1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus pöörduda volikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikute poole kirjaliku arupärimisega, mille ta edastab vallakantselei kaudu volikogu esimehele. Volikogu esimees suunab arupärimise kantselei kaudu arupärimise adressaadile.

(2) Kõigile arupärimistele tuleb saata kirjalik vastus.

(3) Kirjalik vastus peab laekuma kahe nädala jooksul alates arupärimise kättesaamisest vallakantseleile, kes edastab selle arupärimise esitajale. Kui kirjalik vastus küsijat ei rahulda, kuulub arupärimine vastamisele volikogu istungil.

(4) Arupärimise esitaja nõudel võib volikogu nimetatud küsimuses avada diskussiooni, määrates selleks kulutatava aja.

(5) Volikogu istungil eraldab istungi juhataja aja Vallavalitsuse informatsiooni ärakuulamiseks. Vallavalitsuse liikmed informeerivad volikogu küsimustes, mida nad peavad oluliseks. Volikogu liikmeil on õigus esitada sel ajal suulisi teemat puudutavaid küsimusi kõigile Vallavalitsuse liikmetele.

§ 30. Volikogu istungi protokoll

(1) Volikogu istungit protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused ja nende kohta vastu võetud otsustused, samuti otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollitakse vaid need sõnavõtud, mille protokollimist volikogu liige nõuab. Sõnavõtud protokollitakse kokkuvõtvalt andes edasi olulisima. Volikogu istungit võidakse salvestada. Salvestatud volikogu istungi fonogrammid talletatakse cd-le ning neid hoitakse vallakantseleis kuni 1 a.

(2) Kinnist volikogu istungit ei protokollita ega salvestata, fikseeritakse ainult vastuvõetud otsustused.

(3) Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(4) Protokollile lisatakse vastuvõetud määrused ja otsused.

(5) Istungi protokollid peavad alates seitsmendast tööpäevast pärast istungi toimumist olema vallakantseleis kättesaadavad tutvumiseks igaühele.

(6) Üldkättesaadavateks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.


III. Vallavalitsus

§ 31. Vallavalitsus ja selle koosseis

(1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu ülesandeid, mis on talle pandud seadusega, käesoleva põhimäärusega ja teiste õigusaktidega.

(2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu.

(3) Vallavalitsuse koosseisus on vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.

(4) Vallavanema valib ja nimetab ametisse volikogu neljaks aastaks.

(5) Vallavanema ettepanekul kinnitab vallavalitsuse liikmed ametisse volikogu.
 
§ 32. Vallavalitsuse pädevus

(1) Vallavalitsus:
1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes Vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest;
2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks Vallavalitsusele;
3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
4) esindab avalik-õigusliku juriidilise isikuna Otepää valda kohtus.

(2) Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

(3) Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest.

§ 33. Vallavalitsuse õigusaktid

(1) Valitsus annab oma pädevuse piires üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi.
(2) Valitsuse õigusaktid vormistatakse Vallavalitsuse kantseleis seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist.

(3) Valitsuse õigusaktide otsustele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär, protokollilisele otsusele vallasekretär.

(4) Valitsuse õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis, määrused ka Otepää valla interneti kodulehel seitsme päeva jooksul pärast õigusaktile allakirjutamist.

(5) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valda ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

(6) Valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

(7) Valitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

(8) Vallavalitsuse kantselei saadab korraldused täitjatele ja asjaosalistele seitsme päeva jooksul pärast neile allakirjutamist.

(9) Valitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(10) Vallavalitsuse õigusaktide täitmist kontrollib selleks määratud Vallavalitsuse  ametnik, kes nõudmisel esitab täitmise kohta informatsiooni Vallavalitsusele.

(11) Vallavalitsuse õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallakantselei.

§ 34. Vallavanem

(1) vallavanem:
1) juhib ja korraldab Vallavalitsuse tööd ja Vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
2) esindab Otepää valda ja Vallavalitsust vastavalt seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste Otepää õigusaktidega sätestatud korras;
3) esitab volikogule kinnitamiseks Vallavalitsuse koosseisu ning teeb ettepanekuid selle muutmiseks;
4) nimetab ametisse Vallavalitsuse ametnikud ning sõlmib töölepingud Vallavalitsuse abiteenistujatega;
5) sõlmib Vallavalitsuse esindajana lepinguid ning allkirjastab teisi Vallavalitsuse dokumente;
6) esitab Vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide kandidaadid;
7) annab Vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju, kirjalikke ja suulisi korraldusi;
8) kirjutab alla Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist;
9) täidab muid talle seaduses ja käesolevas põhimääruses pandud ülesandeid.

(2) vallavanemat asendab tema äraolekul vallavalitsuse liige vastavalt tööjaotusele, mille kinnitab Vallavalitsus.

(4) vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe Vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni Vallavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani.

§ 35. Vallavanema valimise kord

(1) Vallavanemaks võib volikogu nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt kõnes ja kirjas ning kes vastab teenistujale esitatavatele nõuetele.

(2) Volikogu valib vallavanema salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(3) Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

(4) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, mis valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(5) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(6) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(7) Valimistulemused vormistatakse ning vallavanem nimetatakse ametisse volikogu otsusega.

§ 36. Vallavalitsuse moodustamine

(1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada Vallavalitsus.

(2) Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema vallavanemaks valimisest volikogule kinnitamiseks ettepaneku Vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta.

(3) Pärast Vallavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist volikogu poolt esitab valavanem hiljemalt kahe nädala jooksul volikogule ametisse nimetamiseks Vallavalitsuse liikmete kandidaadid.
(4) Volikogu otsustab Vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega vallavanema poolt esitatud Vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirja alusel avalikul hääletamisel.

(5) Kui vallavanema esitatud Vallavalitsuse liikmete koosseis ei saa volikogu poolthäälteenamust, peab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul esitama volikogule kinnitamiseks uue Vallavalitsuse liikmete koosseisu.

(6) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema Vallavalitsuses teenistuses oleku ajaks.

(7) Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti Vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise Vallavalitsuse ning algavad uue Vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

§ 37. Vallavalitsuse volituste tähtaeg

(1) Vallavalitsus saab oma volitused päevast, mil Vallavalitsuse liikmetest on ametisse nimetatud pärast vallavanema valimist veel vähemalt pool Vallavalitsuse koosseisust.

(2) Vallavalitsus astub tagasi:
1) volikogu uue koosseisu kokkukutsumisel; 
2) kui volikogu avaldab Vallavalitsusele umbusaldust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel jätkab Vallavalitsus oma tegevust kuni uuele Vallavalitsusele volituste andmiseni.

§ 38. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine
 
(1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
1) isikliku avalduse alusel;
2) vallavanema esildisel;
3) umbusalduse avaldamise korral;
4) süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega, millega isikule määrati karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest ;
5) seoses Vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega;
6) teovõimetuks tunnistamisega;
7) tema surma korral.

(2) Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab volikogu.

§ 39. Uute Vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine

Vallavalitsuse koosseisus olevale vabale Vallavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse või kinnitatakse uus isik vallavanema esildisel volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel.
(Muudetud Otepää Vallavolikogu 22.05.2008.a määrusega nr 1-6-5)


§ 40. Vallavalitsuse komisjonid
 
(1) Vallavalitsus võib moodustada nõuandva õigusega alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt volikogu või Vallavalitsuse õigusaktidest.

(2) Komisjon moodustatakse Vallavalitsuse korraldusega, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed ning ülesannete täitmise tähtajad.

(3) Ajutise komisjoni ülesande täitmise tähtajaga kuni kaks nädalat võib moodustada vallavanem oma käskkirjaga.

(4) Komisjoni liikmeks võib kaasata volikogu liikmeid volikogu komisjonide ettepanekul ja teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigi- või kohaliku omavalitsuse teenistust olevaid isikuid nende nõusolekul.

(5) Komisjonil on õigus pöörduda Vallavalitsuse struktuuriüksuste ja Vallavalitsuse halduses olevate asutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks.

(6) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks esimehe või aseesimehe hääl.

(7) Komisjoni asjaajamist ja koosolekute protokollimist korraldab komisjoni esimees, kui komisjoni põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ning nende kohta vastuvõetud otsused. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

(8) Alatiste komisjoni koosolekute protokollid säilitatakse Vallavalitsuse kantseleis.

(9) Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru Vallavalitsusele, vallavanema käskkirjaga moodustatud komisjoni esimees vallavanemale, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti.

§ 41. Vallavalitsuse istung

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung.

(2) Vallavalitsuse istungid toimuvad reeglina kord nädalas Vallavalitsuse poolt määratud ajal.

(3) Korralise istungi toimumise päeva võib muuta vähemalt 2/3 Vallavalitsuse liikmete nõusolekul.

(4) Vallavanem võib kokku kutsuda erakorralise istungi.

(5) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui Vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja.

§ 42. Istungi ettevalmistamine

(1) Küsimusi Vallavalitsuse istungi päevakorda võivad esitada Vallavalitsuse ametnikud neile ametijuhendiga antud pädevuse piires, volikogu komisjonide esimehed komisjoni otsuse alusel ning vallaelanikud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.

(2) Küsimuse võtmiseks istungi päevakorda on küsimuse algataja kohustatud esitama õigusakti eelnõu koos vajalike põhjenduste ja lisadega või informatsiooni trükitud vormis.

(3) Eelnõu esitaja on selle koostamisel kohustatud järgima käesoleva põhimääruse paragrahvi 23 lõikes 2 sätestatud nõudeid.

(4) Eelnõu peab olema viseeritud koostaja, vastava struktuuriüksuse juhataja ning vallaeelarvet puudutavate otsustuste tegemisel ka pearaamatupidaja poolt.

(5) Vallavalitsusele esitatud informatsioon peab sisaldama järgmist:
1) probleemi analüüs;
2) ülevaade püstitatud ülesannete täitmisest;
3) ettepanekud.

(6) Nõuetekohaselt vormistatud materjalid tuleb esitada vallasekretärile hiljemalt kaks päeva enne korralise istungi toimumise päeva.

(7) Vallasekretäril on õigus õigusakti eelnõu põhjendusega esitajale tagasi saata, kui eelnõu on vastuolus kehtivate seadustega või sisaldab ebatäpseid andmeid.

(8) Vallasekretär koostab istungi päevakorra eelnõu ning esitab selle Vallavalitsuse liikmetele tutvumiseks vähemalt 1 tööpäev enne istungi algust.

(9) Istungi päevakorra eelnõu üks eksemplar koos juurdekuuluvate materjalidega on kantseleis üldiseks tutvumiseks.

§ 43. Istungi läbiviimine
 
(1) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja.

(2) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui Vallavalitsus ei otsusta teisiti. Kinnisel istungil viibivad ainult Vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär.

(3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja..

(4) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, on kohustatud sellest informeerima vallasekretäri hiljemalt istungile eelneval päeval.
(5) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra eelnõu ning kinnitatakse istungi päevakord.

(6) Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi võib lülitada päevakorda Vallavalitsuse poolthäälteenamusega, kusjuures eelnõu kirjalik tekst koos vajalike põhjenduste ja lisadega peab olema paljundatud ja esitatud istungi alguseks.

(7) Iga päevakorrapunkti läbiarutamisel kuulatakse ära ettekandja, vajadusel ka kaasettekandja, millele järgnevad küsimused ja sõnavõtud. Istungil võib osaleda sõnaõigusega vallaametnikud.

(8) Ettekannete ja sõnavõttude pikkuse istungil määrab istungi juhataja.

(9) Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks vallavanema või tema asendaja hääl. Vallavalitsuse liikmed, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli.

§ 44. Vallavalitsuse istungi protokoll
 
(1) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollimist korraldab vallakantselei.

(2) Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist vastavalt haldusdokumentide vormistamise põhinõuetele ning sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.

(3) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused..

(4) Vallavalitsuse istungi protokolliga on kõigil soovijatel võimalik tutvuda alates seitsmendast päevast pärast istungi toimumist vallakantseleis.

(5) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.


IV. MAJANDUS JA EELARVE

§ 45. Vallavara

(1) Vallavara on Otepääle valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused.

(2) Vallavara korra kehtestab Vallavolikogu.

§ 46. Lepingute sõlmimine

(1) Majandustegevuses toimub lepingute sõlmimine vastavalt vallavara eeskirjale ja muudele majandustegevust reguleerivatele õigusaktidele.
(2) Otepää valla nimel sõlmitavatele lepingutele kirjutavad üldjuhul alla volikogu esimees või vallavanem vastavalt oma pädevusele.

(3) Vallavalitsuse struktuuriüksuse juhil on õigus valla nimel sõlmida lepinguid struktuuriüksuse põhimääruses sätestatud põhiülesannete täitmiseks eelarves selleks ettenähtud vahenditest.

(4) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhil on õigus sõlmida asutuse nimel lepinguid asutuse põhimääruses sätestatud põhiülesannete täitmiseks vastavalt eelarvega asutuse kasutusse antud rahalistele vahenditele.

§ 47. Arengukava

(1) Vallal peab olema arengukava. Arengukava käesoleva põhimääruse tähenduses on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

(2) Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.

(3) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks.

(4) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:
1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
3) mitme kohaliku omavalitsuse või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.

(5) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse ajalehes Otepää Teataja ja valla kodulehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.

(6) Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava valla interneti kodulehel

(7) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.
(8) Arengukava on aluseks:
1) vallaeelarve koostamisele;
2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;
3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.

§ 48. Valla eelarve eelnõu koostamine ja vastuvõtmine
 
(1) Valla eelarve eelnõu koostamist juhib Vallavalitsus  valla- ja linnaeelarve seaduses sätestatud korras.

(2) Valla eelarve eelnõu koostamiseks esitavad Vallavalitsuse struktuuriüksused, volikogu komisjonid ja valla asutused hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks Vallavalitsusele oma ettepanekud.

(3) Valla eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab esitatud taotlusi, valla arengukava, volikogu otsustusi ja Vallavalitsuse seisukohti arvestades vallavalitsus hiljemalt 1. novembriks.

(4) Vallavalitsus teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega.

(5) Vallavalitsus esitab eelarve eelnõu volikogule hiljemalt 1. detsembriks. Mõjuvatel põhjustel Vallavalitsuse taotlusel võib volikogu seda tähtaega pikendada.

(6) Iga ettepanek eelarve või eelarve eelnõu muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude ja kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega.

(7) Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil kahel lugemisel.

(8) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib Vallavalitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks, vallavara müügiks enampakkumisel või valla võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks.

(9) Valla eelarve eelnõu avalikustatakse vallakantseleis ning Otepää valla interneti koduleheküljel enne selle vastuvõtmist. Avalikustamise tähtaja määrab Vallavalitsus, kusjuures see ei tohi olla lühem kui kaks nädalat.

(9) Vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 10 sätestatud korras.

(10) Eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise täpsema korra kehtestab volikogu.

§ 49. Eelarve täitmine

(1) Eelarve täitmist korraldab Vallavalitsus.

(2) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad:
1) tulude ja kulude aruanne;
2) valla reservfondi kasutamise aruanne;
3) muud volikogu poolt ettenähtud andmed.

(3) Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.


V. VÄLISSUHTED

§ 50. Otepää valla välissuhted

(1) Otepää valla välissuhted on suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega ja teiste kohalike omavalitsustega – sõprusvaldadega, mille asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, samuti osalemine rahvusvahelistes arenguprogrammides.

(2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimused otsustab volikogu.




VI. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE

§ 51. Põhimääruse vastuvõtmine, kehtestamine ja muutmine
 
(1) Põhimääruse võtab vastu või muudab volikogu. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub volikogu poolt määratud päeval.


VII. RAKENDUSSÄTTED

§ 52. Kehtivuse kaotavad õigusaktid

Käesoleva määruse jõustumisega kaotavad kehtivuse Otepää Vallavolikogu 19.04.2001.a määrus nr 7 ja Otepää Vallavolikogu 25.11.1999.a määrus nr 1.

§ 53. Määruse jõustumine

Käesolev põhimäärus jõustub 1. jaanuarist 2007.a.



Miia Pallase
Otepää Vallavolikogu aseesimees

Viimati uuendatud Neljapäev, 10 Juuli 2008 15:59  



SÜNDMUSTE KALENDER



KONTAKTANDMED
Lipuväljak 13, 67405 OTEPÄÄ
Tel. +372 766 4800
Mob.+372 515 7139
E-post:
vald@otepaa.ee
Avatud E. 8.00-18.00
T. K. ja N. 8.00-17.00
R. 8.00-15.30
LÕUNA 12.00-13.00
Reedel lõuna kell 12.00-12.30

Kuu vallavolikogus

Järgmine vallavolikogu istung toimub 28.augustil 2014 kell 15.00.
Loe lisa...

Kultuurikalender

Nädal vallavalitsuses

34. nädala eelinfo (18.08 -24.08.2014)
Vallavalitsuse istungite kohta vaata infot SIIT
Loe lisa...

Jurist vastab

Tööinspektsioon koostöös Otepää vallavalitsusega on avanud rubriigi "Jurist vastab". Soovime olla abiks nii tööandjale kui ka töötajale uue töölepinguseadusega harjumisel.

Loe edasi

Otepää Teataja