Avaleht Valla põhimäärus

Otepää valla põhimäärus

E-posti aadress Prindi PDF

Vastu võetud 21.05.2015 nr 3
Viide Riigi Teatajale

Otepää valla põhimääruse kehtestamine

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

Otepää valla põhimäärus

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1.  Otepää valla põhimääruse eesmärk

Käesolevas põhimääruses sätestatakse Otepää valla (edaspidi vald) sümbolid ja nende kasutamise kord, valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord, valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted.

§ 2.  Valla omavalitsusorganid

  Valla omavalitsusorganid on:
 1) Otepää Vallavolikogu (edaspidi volikogu) – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
 2) Otepää Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) – volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

§ 3.  Valla sümbolid

 (1) Valla sümbolid on vapp ja lipp.
 (2) Valla sümboolika kirjelduse kinnitab volikogu.

§ 4.  Valla sümbolite kasutamise kord

 (1) Valla vappi kasutatakse:
 1) volikogu, vallavalitsuse ja hallatavate asutuste dokumendiplankidel, pitsatitel ja trükistel (sildid, kaardid, ümbrikud);
 2) volikogu ja vallavalitsuse hoonel ning valla piiril asuval kohanimetähisel.

 (2) Valla lipp heisatakse:
 1) alaliselt volikogu ja vallavalitsuse hoonel;
 2) ajutiselt valla pidupäevadel ja muudel tähtpäevadel.

 (3) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub valla sümbolite kasutamine vallavalitsuse loal.

§ 5.  Teenete eest tunnustuse avaldamine

 (1) Vald avaldab tunnustust Otepää Aukodaniku nimetuse, Otepää valla teenetemärgi, Otepää medali, aukirja ja tänukirja andmisega.
 (2) Tunnustuse avaldamise korra kehtestab volikogu.

2. peatükk
VOLIKOGU

§ 6.  Volikogu ja volikogu liige

 (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane.
 (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele.
 (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.
 (4) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.
 (5) Volikogu asjaajamise korraldamise tagab vallakantselei.

§ 7.  Volikogu pädevus

 (1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega.
 (2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele.

§ 8.  Volikogu õigusaktid, nende avalikustamine ja jõustumine

 (1) Volikogu annab oma pädevuse piires üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid.
 (2) Volikogu võib vastu võtta deklaratsioone, pöördumisi ja muid dokumente, mis ei oma kohustuslikku iseloomu.
 (3) Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis ja valla veebilehel hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist.
 (4) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
 (5) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest, kui otsuses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
 (6) Volikogu on kohustatud kontrollima oma õigusaktide täitmist. Nende täitmise kontrollimise kohustuse võib volikogu panna vallavalitsusele või volikogu komisjonile.
 (7) Volikogu õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab volikogu esimees.


3. peatükk
VOLIKOGU TÖÖKORD

§ 9.  Volikogu esimees ja aseesimees

 (1) Volikogu esimees:
 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
 3) koostab volikogu istungi päevakorra;
 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
 5) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 6) korraldab arupärimistele ja avaldustele vastamist;
 7) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;
 8) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

 (2) Volikogul võib olla mitu aseesimeest. Aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Kui aseesimehi on mitu, määrab volikogu esimees enda asendamise järjestuse. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (3) Kui ka aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest volikogu vanim liige.
 (4) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „volikogu esimehe ülesannetes“.

§ 10.  Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine

 (1) Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletamisel.

 (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmine:
 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu poolthäälte enamusega;
 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

 (3) Volikogu esimesel istungil korraldab volikogu esimehe valimised valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muudel juhtudel korraldab volikogu esimehe valimised, nagu ka aseesimehe valimised, häältelugemiskomisjon käesoleva põhimääruse paragrahvis 23 sätestatud korras.

 (4) Volikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälte enamuse.
 (5) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati, rohkemate võrdse häälte arvuga kandidaatide korral heidetakse liisku. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

 (6) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

§ 11.  Volikogu komisjon

 (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse komisjoni moodustamise otsuses.
 (2) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega.
 (3) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe põhjendatud ettepanekul või komisjoni liikme avalduse alusel.
 (4) Alatiste komisjonide tegevus lõpeb kas koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega.
 (5) Komisjoni tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine toimub komisjoni või volikogu liikme ettepanekul.

§ 12.  Komisjoni töökord

 (1) Komisjoni töö vorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust.
 (2) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, komisjoni esimehe või tema äraolekul aseesimehe poolt. Kokkukutsuja teatab komisjoni liikmetele ja kutsutud isikutele vähemalt 48 tundi enne komisjoni koosoleku algust koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub komisjoni vajadusel kokku volikogu esimees, kes juhatab koosolekut või määrab komisjoni liikmete hulgast koosoleku juhataja.
 (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.
 (4) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse vastuvõtmisel osaleb vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjoni esimehe otsusel saadab vallakantselei eelnõud kõigile komisjoni liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.
 (5) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest.
 (6) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse koosoleku päevakord, toimumise aeg, koosolekust osa võtnud isikute nimekiri, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Elektroonilise koosoleku toimumise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
 (7) Protokoll vormistatakse vallakantseleis hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokoll avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt seitsmendal päeval pärast koosoleku toimumist. Komisjoni liikmetele saadetakse protokoll elektrooniliselt. Komisjoni liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi kolme tööpäeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile.

§ 13.  Komisjoni pädevus

 (1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele:
 1) komisjoni tegevusvaldkonda puudutavate volikogu õigusaktide eelnõud;
 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;
 3) isikute avaldused.

 (2) Komisjonil on õigus:
 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
 2) algatada arutelusid;
 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

 (3) Komisjoni otsustused on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel nõuandva iseloomuga.

 (4) Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas.

§ 14.  Asjade menetlemine komisjonis

 (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul.
 (2) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees.

§ 15.  Komisjoni tegutsemisvõimetus

 (1) Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahel järjestikusel korral.
 (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees ja aseesimees ning kinnitada komisjoni uus koosseis.

§ 16.  Revisjonikomisjon

 (1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega. Revisjonikomisjon korraldab tööd vastavalt seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korrale.
 (2) Revisjonikomisjonil on õigus:
 1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse hallatava asutuse või valla valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust;
 2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.
 (3) Revisjonikomisjon nimetab kontrolli teostavad isikud. Kontrolli teostaval isikul on õigus:
 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;
 2) saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.
 (4) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töö- ja kodukorda ning teisi kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.
 (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
 (6) Revisjonikomisjon viib revisjoni läbi vähemalt üks kord aastas enne majandusaasta aruande kinnitamist. Vajaduse korral ning volikogu, revisjonikomisjoni esimehe või vähemalt poolte revisjonikomisjoni liikmete algatusel võib revisjonikomisjon viia revisjoni läbi ka muul ajal.

§ 17.  Volikogu fraktsioon

 (1) Volikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige.

 (2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli.

 (3) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult volikogu esimeest. Kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud, võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja heita. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel volikogu istungil. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel.

 (4) Fraktsioonil on õigus:
 1) algatada oma liikmete kaudu volikogu õigusakti eelnõu;
 2) anda arvamus volikogu menetluses oleva volikogu õigusakti eelnõu kohta;
 3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, nimetatavale, kinnitatavale ja määratavale ametikohale;
 4) võtta oma liikmete kaudu volikogu istungil sõna;
 5) võtta volikogu istungi iga päevakorrapunkti arutelu käigus kuni 5 minutiline vaheaeg.

§ 18.  Volikogu istung

 (1) Volikogu töö vorm on istung.
 (2) Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust. Kui 30 minuti jooksul pole kvoorumi puudumise tõttu võimalik istungit alustada, jäetakse istung pidamata.
 (3) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
 (4) Volikogu istungid toimuvad üks kord kuus (v.a juulikuus) kuu eelviimasel neljapäeval, kui volikogu ei otsusta teisiti.
 (5) Volikogu istung kestab kuni 6 tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. Volikogu teeb istungil oma töös üldjuhul iga 1,5 tunni möödumisel 15 minutilise vaheaja.
 (6) Volikogu istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja helisalvestuse tegemine kooskõlastatakse eelnevalt istungi juhatajaga, kes teeb selle teatavaks volikogule. Käesolevas lõikes toodud kooskõlastamise nõue ei kehti istungi protokollimiseks vallakantselei poolt tehtavate salvestuste kohta.
 (7) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks. Istungile hilinemisel või enne istungi lõppu lahkumisel registreerib volikogu liige istungile saabumise ja istungilt lahkumise kellaaja.
 (8) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt vallakantseleile.

§ 19.  Volikogu istungi kokkukutsumine ja päevakord

 (1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.
 (2) Volikogu istung kutsutakse kokku ka vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Volikogu esimees on kohustatud volikogu istungi kokku kutsuma viie päeva jooksul pärast vastava ettepaneku registreerimist vallakantseleis. Volikogu esimees võib ettepanekus toodud istungi toimumise aega muuta, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu arvates ettepaneku laekumisest.
 (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema saadetud volikogu liikmetele elektrooniliselt ning avalikustatud valla veebilehel vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid.
 (4) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 26.
 (5) Protestid volikogu istungi kokkukutsumise ja päevakorra kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalikult volikogu istungi alguseks. Istungi juhataja loeb need volikogu istungil ette ja lahendab vastavalt esitamise järjekorrale.

§ 20.  Volikogu istungi läbiviimine

 (1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees.
 (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:
 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;
 2) kutsutud külalistest teatamine;
 3) volikogu istungi päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.
 (3) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni volikogu liikmed ja vallavanem. Päevakorra projektis märkimata küsimusi võib volikogu erakorralisena lülitada päevakorda volikogu koosseisu poolthäälte enamusega, kusjuures päevakorra projekti kirjalik tekst peab olema esitatud istungi alguseks.
 (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav volikogu koosseisu poolthäälte enamus.
 (5) Päevakorra kinnitamise järel tehakse volikogule teatavaks volikogu liikmete, fraktsioonide ja alatiste komisjonide avaldused. Kui avaldus on enne volikogu istungi algust kõigile volikogu liikmetele edastatud, võib selle ette lugemata protokolli kanda.
 (6) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja, kaasettekandja ja fraktsioonide esindajate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike.

 (7) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:
 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul;
 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;
 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul;
 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 1 minutit;
 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kolmele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;
 6) ettekandjal, kaasettekandjal ja fraktsiooni esindajal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;
 7) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli;
 8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;
 9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega;
 10) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras;
 11) muudatusettepanek õigusakti eelnõu kohta esitatakse suuliselt või ettekandja nõudel kirjalikult;
 12) enne õigusakti eelnõu hääletamisele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletamisprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga.
 (8) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest.
 (9) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.
 (10) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälte enamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks.
 (11) Istungi lõpul on volikogu liikmel kirjaliku taotluse alusel õigus sõnavõtuks vabal teemal kuni kolm minutit. Kirjalik taotlus antakse istungi juhatajale üle enne päevakorra kinnitamist.
 (12) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel volikogu poolt istungile kutsutud isikutel. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.
 (13) Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.

§ 21.  Eelnõu lugemine

 (1) Eelnõu pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.
 (2) Esimesel lugemisel ei saa eelnõud vastu võtta alternatiiveelnõude olemasolul. Sellisel juhul pannakse alternatiiveelnõud hääletamisel konkureerima ja enim hääli saanud eelnõu võetakse aluseks teisel lugemisel.
 (3) Eelnõu saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega.
 (4) Volikogu otsusel võib ühel istungil teha rohkem kui ühe eelnõu lugemise. Sellisel juhul peab iga lugemise vahel olema vähemalt üks vaheaeg.
 (5) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui see on pandud hääletamisele.

§ 22.  Hääletamine volikogus

 (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.
 (2) Hääletamine on avalik (v.a isikuvalimised). Avalik hääletamine toimub käetõstmisega. Avalikul hääletamisel võib volikogu liige taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/5 volikogu liikmetest.
 (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel, mille tulemused vormistatakse volikogu otsusena. Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata.
 (4) Volikogu liikmel on üks hääl. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.
 (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
 (6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.
 (7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati, rohkemate võrdse häälte arvuga kandidaatide korral heidetakse liisku. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

§ 23.  Salajane hääletamine

 (1) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.
 (2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatijäljendiga varustatud hääletamissedelid.
 (3) Hääletamise salajasuse tagamiseks ei ole nõutav hääletamiskabiin, kui hääletamise salajasuse tagamine on võimalik muul viisil.
 (4) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

§ 24.  Volikogu liikme arupärimine

 (1) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.
 (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kas kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil.
 (3) Volikogu istungil esitatud arupärimisele tuleb vastata järgmisel volikogu istungil. Kirjalikult vallakantseleisse esitatud arupärimisele või ainult kirjaliku vastuse nõudmise korral tuleb vastata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.
 (4) Volikogu istungil eraldab istungi juhataja aja vallavalitsuse informatsiooni ärakuulamiseks. Vallavalitsuse liikmed informeerivad volikogu küsimustes, mida nad peavad oluliseks. Volikogu liikmel on õigus esitada sel ajal suulisi teemat puudutavaid küsimusi kõigile vallavalitsuse liikmetele.

§ 25.  Volikogu istungi protokoll

 (1) Volikogu istungit protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletamistulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollitakse vaid need sõnavõtud, mille protokollimist volikogu liige nõuab. Sõnavõtud protokollitakse kokkuvõtvalt, andes edasi olulisima.
 (2) Kinniseks kuulutatud volikogu istungi küsimuse arutelu osa ei protokollita ega salvestata, fikseeritakse ainult vastuvõetud otsustused.
 (3) Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
 (4) Protokoll avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungi toimumist. Volikogu liikmetele saadetakse protokoll elektrooniliselt. Volikogu liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi kolme tööpäeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile.

§ 26.  Volikogu õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded

 (1) Volikogu õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja vallasekretär talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
 (2) Õigusakti eelnõu esitatakse vallakantseleisse hiljemalt kaks nädalat enne istungit. Eelnõule lisatavas seletuskirjas esitatakse:
 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
 3) milliseid õigusakte on vaja muuta või kehtetuks tunnistada õigusakti vastuvõtmisel;
 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad;
 5) eelnõu esitaja allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata vastuvõetud õigusakt.
 (3) Õigusakti eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne.
 (4) Õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, antakse järgmisele lugemisele uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.
 (5) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid, volikogu fraktsioonid, volikogu liikmed, vallavanem ja vallavalitsus esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile.
 (6) Juhtiva komisjoni seisukoht õigusakti eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda õigusakti eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda.

4. peatükk
VALLAVALITSUS

§ 27.  Vallavalitsus ja selle koosseis

 (1) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.
 (2) Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitab volikogu.
 (3) Vallavanema valib volikogu.
 (4) Vallavalitsuse liikmed kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul.

§ 28.  Vallavanema pädevus ja asendamine

 (1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.
 (2) Vallavanemat asendab tema äraolekul vallavalitsuse liige vastavalt tööjaotusele, mille kinnitab vallavalitsus. Vallavanema asendaja kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavanema ülesannetes“.

§ 29.  Vallavanema valimine

 (1) Vallavanema valib volikogu salajasel hääletamisel.
 (2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine:
 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu poolthäälte enamusega;
 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
 (3) Nimekirja sulgemise järel moodustatakse volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.
 (4) Häältelugemiskomisjon korraldab vallavanema valimised käesoleva põhimääruse paragrahvis 23 sätestatud korras.
 (5) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälte enamuse.
 (6) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati, rohkemate võrdse häälte arvuga kandidaatide korral heidetakse liisku. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.
 (7) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

§ 30.  Vallavalitsuse kinnitamine

 (1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks nimekirjana.
 (2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub nimekirja alusel volikogu poolthäälte enamusega.
 (3) Enne hääletamist tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end volikogu liikmetele, volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.

§ 31.  Vallavalitsuse pädevus

  Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.

§ 32.  Vallavalitsuse õigusaktid, nende avalikustamine ja jõustumine

 (1) Vallavalitsus annab oma pädevuse piires üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi.
 (2) Vallavalitsusele esitatav õigusakti eelnõu peab olema:
 1) normitehniliselt ja keeleliselt korrektne;
 2) selle sisu ja pealkiri pealkiri peavad olema vastavuses;
 3) õigusakti põhjenduses peab olema olema ära toodud õigusakti andmise õiguslik ja faktiline alus.
 (3) Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis ja valla veebilehel hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest.
 (4) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega.
 (5) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
 (6) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär.

§ 33.  Vallavalitsuse istung

 (1) Vallavalitsuse töö vorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad üks kord nädalas vallavalitsuse poolt määratud ajal.
 (2) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Kinnisel istungil viibivad ainult vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär.
 (3) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja. Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallakantseleid.
 (4) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.
 (5) Vallavalitsuse istungi päevakorra projekti koostab vallasekretär vallavanema poolt määratud eelnõude põhjal.
 (6) Vallavalitsusel on õigus vastu võtta otsuseid istungit kokku kutsumata. Vallasekretär saadab vallavanema määratud eelnõud vallavalitsuse kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul vallavalitsuse liikmed peavad esitama selle kohta oma seisukoha.
 (7) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsustused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua õigusakti andmist, kantakse istungi protokolli.
 (8) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.

§ 34.  Vallavalitsuse komisjon

 (1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone.
 (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg määratakse komisjoni moodustamise korralduses.
 (3) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus.

5. peatükk
ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA JA EELARVE

§ 35.  Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise üldpõhimõtted

 (1) Arengukava koostamisel arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine.
 (2) Arengukava peab olema kooskõlas seaduse alusel vallale kohustuslike valdkondlike arengukavade ja üldplaneeringuga.
 (3) Arengukava muudetakse arengukava täitmise ülevaatamise tulemuste, muutunud arenguperspektiivide, eesmärkide ning vajaduste arvesse võtmiseks. Arengukava muutmisel lähtutakse selle koostamise põhimõtetest.
 (4) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostatakse arengukava osana neljaks eelseisvaks eelarveaastaks.
 (5) Eelarvestrateegia koostamisel ja muutmisel lähtutakse arengukava koostamise ja muutmise nõuetest, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.
 (6) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra kehtestab volikogu.

§ 36.  Eelarve koostamise ja finantsjuhtimise üldpõhimõtted

 (1) Eelarve koostamise aluseks on arengukava ja eelarvestrateegia.
 (2) Eelarve vastuvõtmisega annab volikogu volituse vallavalitsusele tema ametiasutuste ja hallatavate asutuste kaudu teha kulutusi vallale pandud ülesannete täitmiseks.
 (3) Eelarve eelnõud arutatakse vähemalt kahel lugemisel.
 (4) Finantsjuhtimisel lähtutakse seaduses või muudes õigusaktides sätestatud finantsjuhtimise põhimõtetest, et tagada optimaalne omavalitsus ja finantsdistsipliinist kinnipidamine.
 (5) Eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra kehtestab volikogu.

§ 37.  Vallavara

 (1) Vallavara on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused.
 (2) Vallavara valitsemise korra kehtestab volikogu.

6. peatükk
VALLA AMETIASUTUS JA VALLAVALITSUSE HALLATAV ASUTUS


§ 38.  Valla ametiasutus

 (1) Valla ametiasutus on vallavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega.
 (2) Valla ametiasutust juhib vallavanem.

§ 39.  Vallavalitsuse struktuuriüksused

 (1) Vallavalitsuse struktuuriüksusteks on teenistused ja vallakantselei.
 (2) Teenistust juhib juhataja, vallakantseleid juhib vallasekretär.
 (3) Juhataja ja vallasekretäri ülesandeks on tagada vastava struktuuriüksuse majanduslik ja organisatsiooniline funktsioneerimine.

§ 40.  Vallavalitsuse hallatav asutus

 (1) Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.
 (2) Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse ja selle muudatused kinnitab volikogu. Vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.
 (3) Vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul.

7. peatükk
VÄLISSUHTED JA VALLA ESINDAMINE


§ 41.  Välissuhted

 (1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused.
 (2) Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsuse üksusega. Lepingutele kirjutab alla volikogu esimees või volikogu poolt volitatud isik. Osalemine rahvusvahelistes projektides või programmides toimub volikogu otsusel.
 (3) Vallavalitsus:
 1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist;
 2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;
 3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks;
 4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;
 5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse.
 (4) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise eesmärgil lepinguid.

§ 42.  Valla esindamine

 (1) Valda esindavad seaduse ja põhimäärusega antud pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem või nende poolt volitatud isikud.
 (2) Valda esindab kohtus vallasekretär, vallavanema poolt volitatud isik või lepinguline esindaja.

8. peatükk
PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE

§ 43.  Põhimääruse kinnitamine ja muutmine

  Põhimäärus või selle muudatus kinnitatakse, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu poolthäälte enamusega.

9. peatükk
RAKENDUSSÄTTED


§ 44.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Otepää Vallavolikogu 23. novembri 2006. a määrus nr 1-6-8 „Otepää Valla põhimääruse kehtestamine” tunnistatakse kehtetuks.

§ 45.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. juunil 2015. a.

Kuldar Veere
Vallavolikogu esimees

Viimati uuendatud Reede, 05 Juuni 2015 14:04  


Otepää 900 ideekonkursi hääletus





SÜNDMUSTE KALENDER


KONTAKTANDMED
Lipuväljak 13, 67405 OTEPÄÄ
Tel. +372 766 4800
Mob.+372 515 7139
E-post:
vald@otepaa.ee
Avatud E. 8.00-18.00
T. K. ja N. 8.00-17.00
R. 8.00-15.30
LÕUNA 12.00-13.00
Reedel lõuna kell 12.00-12.30

Kuu vallavolikogus

Otepää Vallavolikogu istung toimub 18.augustil 2015 kell 15.00 Otepää Vallavalitsuse III korruse saalis.

Loe lisa...

Kultuurikalender

Nädal vallavalitsuses

27. nädala eelinfo (29.06. -05.07.2015)
Vallavalitsuse istungite kohta vaata infot SIIT
Loe lisa...

Jurist vastab

Tööinspektsioon koostöös Otepää vallavalitsusega on avanud rubriigi "Jurist vastab". Soovime olla abiks nii tööandjale kui ka töötajale uue töölepinguseadusega harjumisel.

Loe edasi

Otepää Teataja