895 aastat tagasi (09.03.1116) Otepää kirjalik esmamainimine Novgorodi kroonikas
470 aastat tagasi (1541) Pilkuse mõisa esmamainimine. Esialgsed nimed Holdschneshof, Bremenhof, Bremen. Pilkuse nime omandas Bellingshausenitelt, kes vahepeal mahajäetud koha 1629. aastal omandasid.
340 aastat tagasi (1671) alustati Otepääle uue kirikuhoone (pühendatud Püha Martinile) ehitustöid.
325 aastat tagasi (1686) suunati Otepääle koolmeistrina tööle Tartu Forseliuse seminari kasvandik (nimi ei ole teada). See on esimene kirjalik teade kooli töötamise kohta Otepääl.
235 aastat tagasi (1776) alustasid tegevust talurahvakoolid Aiastes (Vastse-Otepääl), Pilkusel, Vidrikel, Pühajärvel, Paluperas ja Neerutis.
235 aastat tagasi (1776) alustas Otepääl pastorina tegevust Johann Martin Hehn (1743-1793), kes avaldas tartumurdelise valmide kogu “Jutto Nink Moistu könne …” (1778).
170 aastat tagasi (7.-8.09.1841) toimus Pühajärve mõisa talupoegade vastuhakk mõisnikule, mis on tuntud “Pühajärve sõja” nime all. 1971. aastal avati sündmuskohal mälestuskivi (skulptor Lembit Palloteder).
135 aastat tagasi (5.01.1876) sündis Nüpli külas hilisem põllumajandusteadlane ja Otepää kultuuritegelane Aleksander Luksep (1876-1950).
135 aastat tagasi (20.09.1876) korraldas Eesti Põllumeeste Selts Otepää kiriku juures esimese Eesti põllumajandusnäituse.
130 aastat tagasi (1881) elas rahvaloenduse andmetel Otepää kihelkonnas 9155 elanikku, neist Nuustaku alevikus ca 2000.
120 aastat tagasi (06.12.1891) sündis Otepää kiriku- ja ühiskonnategelane Johannes Oskar Lauri. Suri Stokholmis 5.01.1974. a.
120 aastat tagasi (06.12.1891) sündis Pühajärve mõisarentniku pojana Hendrik Bekker (1891-1925), tulevane bioloogiadoktor, Pühajärve kompleksne uurija.
115 aastat tagasi (22.02.1896) sündis nimekas graafik ja kunstipedagoog Märt Laarmann (surnud 18.04.1979), õppis Otepää Gümnaasiumis, maetud Otepää uuele kalmistule.
115 aastat tagasi (1896) kujunes Neeruti põhimõisa (Megel) valdustes Lutike küla (Rippina).
110 aastat tagasi (1901) ilmus Nuustaku kohtukirjutajalt Adolf Rühkalt (1878-1901) kohalikku elu-olu kajastav teos “Vanaisa vaim”.
110 aastat tagasi (1901) anti käiku Otepää Tuletõrjeseltsi maja. Maja hävis 1944. a sõjatules. Selle asemele ehitati 1954. aastal praegune Otepää kultuurikeskus.
105 aastat tagasi (04.02.1906) sündis neljakordne laskespordi maailmameister Alfred Kukk. Õppis Otepää Gümnaasiumis (3. lend – 1926. a),
105 aastat tagasi (20.09.1906) asutati Nuustaku Kooliselts, selle esimeseks juhtivaks tegelaseks oli Gustav Wulff. Seltsi tegevuse eesmärk oli emakeelse progümnaasiumi asutamine.
100 aastat tagasi (02.04.1911) avas uksed Otepää Tarvitajate Ühisuse esimene kauplus.
90 aastat tagasi (1921) asutati Otepää Teatriring, kus näitejuhtidena tegutsesid Juhan Vaher ja Veli Kudres.
85 aastat tagasi (15.01.1926) kutsuti ellu Naiskodukaitse Otepää jaoskond, esinaiseks valiti Johanna Kruuse (Otepää algkooli õpetaja).
85 aastat tagasi (02.07.1926) oli suur tulekahju Otepää alevis (Lille ja Pika tänavate piirkonnas). Põles ära 15 elumaja, 23 kõrvalhoonet, koolimaja (Puki “kool”) ja aurujõul töötav võitööstus.
85 aastat tagasi (1926) asutati Otepää Gümnaasiumi lõpetanute poolt vilistlaskogu. Esimeseks juhatajaks valiti Frits Kelder.
85 aastat tagasi (1926) püstitati Otepää uuele kalmistule Jaan Koorti kunstitööna Arula omaaegse vallavanema Adams Wellneri hauasammas.
80 aastat tagasi (1931) asutati Otepää Naisselts, esinaiseks valiti Olga Wulff.
75 aastat tagasi (01.04.1936) anti Otepää alevile linna nimetus. Esimeseks linnapeaks sai Julius Niklus, linnasekretäriks Juhan Tinniste.
75 aastat tagasi (23.11.1936) sündis Arulas Kuutse talus luuletaja, prosaist ja näitekirjanik Mats Traat. Õppis Arula, Vana-Otepää ja Nõuni koolis. Tema looming seostub paljuski sõnameistri kodukandiga.
75 aastat tagasi (1936) organiseeriti Otepääl Juhan Vaheri, Ott Raudheidingu ja Jaan Jõgi eestvõttel teatriring “Ugandi”. Menukateks kujunesid vabaõhuetendused Linnamäel.
70 aastat tagasi (05.07.1941) lasksid Otepää ümbruse metsavennad Palupera ja Puka raudteejaamade vahel kraavi punaväelastest hävituspataljonlaste rongi. Surma ja haavata sai üle 100 sõjaväelase.
70 aastat tagasi (08.07.1941) lahkusid Otepäält viimased Punaarmee väeosad. Saksa väed jõudsid Otepääle 10.07.1941.
70 aastat tagasi (10.07.1941) lasti Otepääl käibele Otepää postmark, mida trükiti Ahto Praksi trükikojas Otepääl.
70 aastat tagasi (12.07.1941) alustas taasilmumist nädalaleht “Otepää Teataja”.Väljaandjaks oli otepäälane Aleksander Tiitsmaa.
70 aastat tagasi (01.12.1941) oli Otepääl 1787 elanikku, 750 meest ja 1037 naist. Rahvuste järgi eestlasi 1758, venelasi 22, sakslasi 1, poolakaid 2, lätlasi 1.
60 aastat tagasi (01.01.1951) moodustati Otepää rajoon.
60 aastat tagasi (15.03.1951) hakkas ilmuma Otepää rajoonileht “Kommunismi Lipp”, toimetas Tõnu Teder. Ajaleht ilmus kolm korda nädalas, esialgu väikses formaadis, trükiti Otepääl, ajaleht ilmus kuni Otepää rajooni likvideerimiseni 31.01.1959.
60 aastat tagasi (21.-22.06.1951) viidi läbi Otepää Linnamäel esimene Otepää rajooni rahvakunsti õhtu, esimene laulupäev Pühajärve pargis (koha valisid August Krents ja Kalju Ruuven). Koore juhatas August Krents. Otepää Linnamäel esitati vabaõhuetendusena A.Kitzbergi “Enne kukke ja koitu”, lavastas Kalju Ruuven.
60 aastat tagasi (1951) taastati Pühajärve loss (muudetud kujul).
60 aastat tagasi (30.09.1951) toimus Otepää Keskkooli ruumes esimene sõjajärgne põllumajandusnäitus.
55 aastat tagasi (22.-24.06.1956) toimusid Otepää rajooni esimese noorsoofestivali suvepidustused, spordivõistlused, jaaniõhtu, laulupäev, Linnamäel vabaõhuetendus “Vürst Gabriel” (60 tegelast, lavastas Kalju Ruuven).
50 aastat tagasi (1961) valmisOtepää Keskkooli uus koolihoone (projekti autor K.Lassmann, maksumus tollases vääringus 400 000 rubla).
50 aastat tagasi (01.09.1961) alustasid Otepää Keskkooli juures tööd muusikaklassid akordioni ja klaveri erialadega. Õpilasi kogunes ca 50, õpetajatena töötasid Märt Kraav, August Krents, Evi Savi, Vello Soots jt.
45 aastat tagasi (1966) korraldati Otepää Kultuurimajas otepäälasest kunstniku Enn Volmere (1908-1978) ulatuslik kunstiteoste näitus.
45 aastat tagasi (26.06.1966) avati pidulikult Otepää linnamäe madalamal platool mälestuskivi tahvliga, tähistamaks Otepää kirjaliku esmamainimise 850. aastapäeva (1116).
40 aastat tagasi (12.12.1971) moodustati Eesti Aiandise-Mesinduse Seltsi Otepää osakond, alates 1993. aastast Otepää Aianduse ja Mesinduse Selts.
35 aastat tagasi (10.1976) avati Otepää Gümnaasiumi juures vilistlasmonument “Karupea”, skulptor Elmar Rebane.
20 aastat tagasi (1991) elas Otepää linnas 2653 elanikku.
20 aastat tagasi (10.-11.08.1991) peeti Otepääl rahvusvaheline võistlus “Otepää Suverull 91”.
20 aastat tagasi (03.10.1991) viibis Otepää Tema Pühadus XIV Dalai-laama Tenzin Gyatso. Ta õnnistas Pühajärve ja istutas kiriku juurde mälestustamme.
15 aastat tagasi (02.-04.08.1996) toimusid Otepääl Põhjamaade noorte meistrivõistlused murdmaasuusatamises, kahevõistluses ja suusahüpetes.
15 aastat tagasi (23.12.1996) avati Otepää pastoraadihoones Eesti Lipu muuseumituba.
Koostas Heino Mägi
