Otepää noortemalev andis osalenud noortele mitu väärt õppetundi. Neist olulisematena tõsteti esile koostööd, kohusetunnet ja teadmist, et raha teenimine ei olegi nii lihtne.

 

Kui mullu, malevat esimest korda korraldades, tuli noori otsida, siis seekord ei saanud noorte suure huvi tõttu paraku kõigile öelda jah. Need, kes malevasse pääsesid, võtavad aga kahtlemata kaasa kogemuse, mis pikaks ajaks meelde jääb.

 

Heakorratööd nagu kõplamine, riisumine, aedade ja pinkide puhastamine samblast, rohimine ja koristamine, sujusid viie päeva jooksul nobedalt, sest ülesandeid ei täidetud omaette nokitsedes vaid meeskondliku panusena. Teadmisi töölepingust ja tööohutusest jagas valdkonnale spetsialiseerunud koolitaja ning karjäärinõu andsid Rajaleidja keskuse spetsilistid. Nii ühines töö kasulikuga ja kõik see omakorda meeldivaga.

 

Nimelt käis malev Pühajärvel paadiga sõitmas lõpetas töönädala väljasõiduga Tartusse, kus külastati Rahinge kaabliparki ning kõigil soovijatel oli võimalus proovida veelauaga sõitmist.

 

Peagi on malev traditsioon?

 

Sel suvel toimus malev Otepääl teist korda ning on selgeid märke, et sellest võib kujuneda traditsioon. Initsiatiiv Otepää noortele maleva korraldamiseks tuli vallavanem Kalev Laulilt, korraldus ja muu sellega seonduv jäi Otepää avatud noortekeskuse õlule. Esimesel korral oli keeruline dokumentatsioonist läbi närida, kuid õnneks oli Valgamaal noortekeskusi ja organisatsioone, kes olid varem malevat korraldanud. Seetõttu oli hea abi paluda Valga avatud noortekeskusest ning MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskusest TANKLA.

 

Vallavanem Lauli sõnul annab malevas osalemine noortele ühe toreda suvemälestuse. "Selles mälestuses on olulisel kohal sõbrad, kellega on tuttavaks saadud ja kõrvuti tööd tehtud, ilusad ja põnevad kohad, kus on koos käidud," ütles Laul. "Kui ma ise oma töölaagris käimiste peale mõtlen, siis isegi töötegemine meenub lõbusa ajaviitena, vaatamata sellele, et tegelikkuses tuli pikki päevi peedipõllul kõblata. Julgen soovitada malevas käimist. Sellist elamust, mida malev pakub, teisiti ei saa."

 

Maleva läbi viinud Otepää avatud noortekeskuse juhataja Kätlin Meema sõnul on Otepää noortele töökogemuse ja –harjumuse pakkumine väga oluline.

 

"Esialgselt oli plaanis kaasata 13-14-aastaseid noori, sest just selles vanuses on kõige keerulisem suveks noortel endale ametlik töö leida," lausus Meema. "Kandideerimisel oli vajalik esitada CV ja motivatsioonikiri. Eelnevalt toimus tööle kandideerimise dokumentide koostamise töötuba, mida aitasid samuti läbi viia Valgamaa Rajaleidja keskuse spetsialistid. Eelnev töökogemus tuleb noortele ainult kasuks ning seeläbi on lihtsam leida tööd edaspidi, sest CV-s on juba esialgne töökogemus olemas."

 

Malev pole ainult töötegemise koht

 

Otepää malevas osales 16 noort, kelle vanus oli 13-14 aastat ning neli osalejat olid vanemad.

Malevas oli abiks kaks rühmajuhti, kes omavad vastavat kvalifikatsiooni ja said rühmade juhtimisega hästi hakkama. Rühmajuht ja Helme valla noorsootöötaja Ülla Tamm märkis, et nii mõnegi noore jaoks on noortemalev koht, kus ta esimest korda puutub ametlikult kokku palgalise tööga.

 

"Mida varem noor näeb, mida tähendab palga ning tööandja usalduse teenimine, seda enesekindlamalt ja teadlikumalt ta oskab edaspidi tööd valida ja teha," lausus Tamm. "Noortemalev pole vaid koht, kus tehakse tööd ja saadakse palka, vaid see arendab ka noorte sotsiaalseid oskusi. Selleks, et noore areng oleks veel suurem ning ta enda jaoks teadvustatud, on oluline roll eneseanalüüsil, läbi mille noor reflekteerib oma tundeid, mõtteid, saavutusi kui ka seab eesmärke edaspidiseks, et veelgi parem olla. Kõik see toimub vaid pädevate malevajuhtide eesvedamisel."

 

Meema lisas, et töötamise ajal jälgiti, et noortel oleks tore ning lõbus. Üksinda noori töötama ei jäetud, vaid alati leiti lahendus mitmekesi töötamiseks ning anti vahelduvad ja jõukohased ülesanded, et noored ei tüdineks ja väsiks.

 

"Lisaks töö tegemisele meeldisid noortele ka meelelahutususlikud tegevused, mida maleva korralduse juures oluliseks pean," märkis Meema. "Esialgne töökogemus peaks noortele ikka positiivne olema ning seetõttu olen maleva ajal leidnud ka erinevaid variante, et noorte elu lõbusamaks muuta."

 

Programmi "Töösuvi 2017" rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmis "Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine" kirjeldatud tegevuste raames.

Hanke eesmärk on eelkõige teha malevates osalemine kättesaadavaks nendele noortele, kel varasemalt see võimalus on puudunud. Samuti soovib ENTK programmiga arendada malevakorraldajate pädevust ning kohalike omavalitsuste võimekust.

 

Malevalugu on valminud koostöös Otepää Vallavalitsuse malevakorraldaja Kätlin Meema ja Eesti Noorsootöö Keskusega.

 

Fotol: Otepää malevlased, foto: Monika Otrokova